Rubriik: Kokkuvõtted

Teine lugemispäeviku teema keskendus digitaalse õppevara kvaliteedile ning teile oli valikuks pakutud seitse lugemismaterjali. Praeguseks on oma postituse teinud 16 üliõpilast, kellest 9 said kuldse õpimärgi.

Selle korra artiklitest oli teie jaoks kõige huvipakkuvam Kay ja Knaack (2008), mis keskendus õppijate vaatele õppematerjali kvaliteedi hindamisel. Väga põhjaliku kokkuvõtte sellest artiklist tegid Helen ja Anette, arutelu tekkis ka Heili ja Juho postituste all. Minu enda jaoks on selle artikli suurim väärtus tegelikult lisas B olev õpilastele mõeldud digiõppevara hindamisküsimustik ise. Teie kokkuvõtted keskendusid ehk liiga palju kirjeldatud uuringu metoodikale ja nii jäi artikli praktiline väärtus fookusest välja.

Mitmed artiklid keskendusid ekspertidele mõeldud hindamismudelitele. Populaarseks valikuks oli ka Elias et al. (2020) artikkel avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamismudeli kohta. Selle kohta egid kokkuvõtte näiteks Mihkel ja Ketter. Üheks magistritöödes kõige sagedamini kasutatud digiõppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Leacock & Nesbit, 2007). Selle kohta soovitan ma lugeda Kati ja Triinu kokkuvõtet. Kõige värskem digiõppevara kvaliteedimudel oli välja pakutud Zawacki-Richter et al. (2022) poolt. Sellest artiklist kirjutas oma postituses Monika.

Clements et al. (2015) artikkel ei pakkunud ühte konkreetset hindamismudelit, vaid üldisema kvaliteedi tagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks. Sellest artiklist tegi hea kokkuvõtte Katrin.

Samuti andis laiema vaate digiõppevara kvaliteedist Camilleri et al. (2014) uuring. Huvipakkuvaid osasid sellest tutvustab oma postituses Heivi. Samast uuringust kirjutas ka Polina, tema postituse juures meeldis mulle väga open educational practices kohta eestikeelse mõiste “avatud haridustavad” kasutamine. Ma olen seni kasutanud ingliskeelset otsetõlget “avatud hariduse praktikad”, aga “haridustavad” kõlab palju ilusamini. Hakkan seda tulevikus kasutama!

Hea meel oli selle üle, et selle teema juures toimusid ka kommentaariarutelud. Kõige aktiivsemad olid nende juures Ketter ja Juho.

Mõne postituse juures hakkas sel korral silma, et olete väga püüdlikult üritanud tervest artiklist kokkuvõtet teha, kuid sellisel juhul jääb kõige olulisem fookusest välja. Sageli on minu viidatud artiklites kõige olulisemaks osaks mingi joonis, tabel vms ning metoodika, kuidas selleni jõuti, ei ole nii oluline. Samuti ärge unustage oma seisukohti kokkuvõtte juurde lisamast.

Mitte keegi ei valinud lugemiseks Yuan ja Recker (2015) artiklit, mis võrdleb 14 erinevat digiõppevara hindamismudelit. Soovitan selle artikli valimist kaaluda mõnel nendest kursuslastest, kel selle teema postitus veel tegemata.

Kasutatud allikad

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Zawacki-Richter, O., Müskens, W., & Marín, V. I. (2022). Quality Assurance of Open Educational Resources. O. Zawacki-Richter, & I. Jung (toim.), Handbook of Open, Distance and Digital Education. Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-19-0351-9_43-1

Ma olen teile veel võlgu kokkuvõtte esimese lugemisteema “Õpiobjektid ja repositooriumid” postitustest. Õpimärgid selle teema eest said märtsis välja saadetud 24 kursuslasele, kellest 11 said kuldse õpimärgi. Selle teema valikus oli välja pakutud kuus artiklit, millest kõik leidsid lugejaid.

Kõige rohkem valisite te lugemiseks meie haridustehnoloogia keskuse inimeste artikleid. Väljataga et al. (2015) artiklist digiõpikute kaasautorluse tasemete kohta tegid hea kokkuvõtted Karmen, Juho ja Kati. Olga pakkus sellest artiklist inspireerituna välja ühe õpistsenaariumi 8. klassi loovtöö aluste kursusele. Põldoja ja Laanpere (2020) artiklist avatud õppematerjalidest ja repositooriumidest Eestis tegid head kokkuvõtted Pamela, Triin, Anette ja Dagne.

Esimeses teemas välja pakutud välisautorite artiklid keskendusid eelkõige digiõppevara repositooriumidele. Rodés-Paragarino et al. (2016) kirjanduse analüüsist tegi põhjaliku ülevaate Helen. Samuti kirjutas sellest artiklist Heili, kes muuhulgas viitas oma postituses e-õppe terminikogule. Katrin tegi põhjaliku postituse õpiobjekti tunnustest ja repositooriumide funktsionaalsustest, milles muuhulgas tugines Sampson ja Zervas (2013) artiklile. Santos-Hermos et al. (2017) artiklit 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võrdlusest valisite te lugemiseks vähem, sellest tegi kokkuvõtte näiteks Kaja. Ajaloolise ülevaate õpiobjektide, repositooriumide ja nendega seotud tehnoloogiate arengust andis Saum (2007), mille valis lugemiseks Heivi.

Julgustan neid, kes veel ei ole jõudnud esimese teema postitust teha, selle ära tegema.

Kasutatud allikad

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13

Kolmanda ülesande eesmärk oli teha katsetusi H5P mallidega ning luua nendest üks tervik. Üldjoontes oli kaks lähenemist – (1) võimalikult paljude mallide läbiproovimine ning (2) õpieesmärgist lähtuv mallide valimine. Mõlemad olid antud ülesandes sobilikud lähenemised. Kuid edaspidi, luues digiõppematerjale, soovitan alati lähtuda õpieesmärkidest.

Mallidest populaarseim oli kindlasti “Multiple choice”, mis on hea valik kui soovite testida õpilaste teadmisi, kuid mis teiste eesmärkide puhul võib jääda natukene nõrgaks. Kui õpilasel puudub väline motivatsioon (näiteks hinne), siis “Multiple Choice” ei tekita mõttepausi. Kui soovite, et õpilane peale mingi teksti lugemist, seda enda jaoks läbi töötaks sobivad “flip cards” ja “Essay” palju paremini, sest nõuavad kognitiivset sisemist dialoogi, mis on mõtete ja teadmiste formuleerimisel olulised. Kui teile siiski see mall väga meeldib, siis palun vähemalt kasutada H5P võimalust kommenteerida õpilase vastuseid. See võimalus suurendab selle malli funktsionaalsust ning annab õpilasele tagasisidet.

Läbivalt puudus õppematerjalidel sissejuhatus. Digiõppevara on üldjuhul loodud iseõppijale, seetõttu peaks iga materjal algama lühikese sissejuhatusega, mis aitab õpilasel häälestuda eelseisvaks tööks.

Oli ka väga innovaatilisi lahendusi mallidega. Soovitan vaadata MerjeK loodud korrutamistulpa, kus oli kasutatud “Drag-n-Drop” malli. Hea näide sellest, kuidas saab piiranguid ka enda kasuks pöörata.

https://merjekr.wordpress.com/category/digitaalneoppevara2023/

Eraldi tooksin välja ka TanelT ja KristiM-i tööd. Taneli töö puhul jäi silma väga hea arusaam enda õpilastest ning sellest lähtuv erinev lähenemine ja tugi (“scaffolding”, millest ka loengus rääkisime). Kristi puhul oli hea näha põhjalikult tagasisidestatud ülesandeid (k.a. “Multiple Choice malli puhul”), mis iseõppijat kindlasti hästi toestavad. Need kaks tööd (ja ka teised kuldmärgisaajad) olid head näited sellest, miks peaks digiõppevara eelistama paberile ja pliiatsile.

KristiM – https://kirstimagistriope.wordpress.com/category/digitaalne-oppevara/

TanelT – http://164.92.249.68/wordpress/digitaalne-oppevara/h5p-oppematerjali-koostamine/

Teen lühikese kokkuvõtte eelmise kontakttunni eel läbi vaadatud õppematerjalide kvaliteedi teema postitustest. Kokku oli läbivaatamise ajaks postituse teinud 29 kursuslast. Selles teemas oli teil võimalik valida viie teadusartikli ning ühe põhjalikuma uuringuaruande vahel.

Esimeseks artikliks oli Clements et al. (2015), mis pakkus välja kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks. Selle artikli kohta tegid põhjalikud kokkuvõtted näiteks Kirsti ja Vahur. Alice viitas oma kokkuvõttes muuhulgas HARNO poolt kokku pandud ÕPIRAAM raamistikule, mis käsitleb õpiprotsessi kvaliteeti laiemalt.

Yuan ja Recker (2015) võrdlevad erinevaid digitaalse õppevara hindamismudeleid. Nende artiklist ülevaate saamiseks soovitan vaadata Liisa ja Katrini kokkuvõtteid. Konkreetseid hindamismudeleid käsitlesid kolm artiklit. Kõige tuntum on LORI mudel (Leacock & Nesbit, 2007), mille kohta tegid põhjaliku tutvustuse näiteks Daily, Tiina ja Maret. LORI mudelist detailsem on Elias et al. (2020) hindamismudel avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Seda tutvustab hästi Getteri postitus. Ekspertide hinnangu kõrval on vähemalt sama oluline ka õppijate tagasiside õppematerjalile. Selleks sobiva LOES-S hindamismudeli pakuvad välja Kay ja Knaack (2008). Nende artikkel keskendub eelkõige mudeli väljatöötamisele ning sellest annab ülevaate Kaidi. Annely kirjutab oma postituses laiemalt selle artikliga seoses tekkinud mõtetest.

Artiklitest põhjalikum lugemine oli Camilleri et al. (2014) uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Selle aruande erinevaid teemasid käsitlesid enda postitustes Emma Loore, Tanel ja Janar.

Kahe esimese ülesandega on kursuse teoreetilised teemad läbi ning järgmised tegevused on praktilist laadi. Kontrollin mingil hetkel uuesti nende ajaveebe, kel läbivaatamise hetkel oli postitus tegemata ja saadan siis uued õpimärgid välja.

Kasutatud allikad

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Praeguseks on esimese teema postituse teinud 28 kursuslast. Saatsin välja õpimärgid ja teen kokkuvõtte esimesest teemast.

Esimeses teemas oli teil võimalik valida kuue artikli vahel, millest esimene (Saum, 2007) keskendus õpiobjektide ajaloole. See osutus väljapakutud artiklitest teie hulgas kõige populaarsemaks, kokku tegi sellest postituse 10 kursuslast. Väga detailse kokkuvõtte on artiklist teinud näiteks Kerli ja Daily, isiklikku kogemust on postitusse lisanud Annely ja Liisa. Diana viitab oma postituses mitmele repositooriumile, mida minu materjalides polnud mainitud. Samuti tooksin ma esile Marina postituse, kes käsitles oma postituses muuhulgas õpiobjektidega seotud mõistete paljusust.

Repositooriumide teemale keskendus kolm artiklit. Nendest kõige enam valisite te tutvumiseks Rodés-Paragarino et al. (2016) metauuringu. Selle kokkuvõtetest tõstaksin ma esile Kirsti postituse. Alice on sidunud selle selle oma postituses ühe teise loetud artikliga, Tanel toob välja mõtted metaandmete teemal ning Meelis jagab kogemusi ajast, mil ta ise oli seotud repositooriumide arendamisega. Santos-Hermos et al. (2017) artiklist, mis keskendus avatud õppematerjalide repositooriumidele, tegi hea kokkuvõtte Emma Loore. Muuhulgas arutas ta oma postituses ka sellest, mis motiveeriks õpetajaid õppematerjale jagama. Sampson ja Zervas (2013) artikkel käsitles õpiobjektide repositooriume kui teadmushaldussüsteeme, sellest tegi oma postituses kokkuvõtte Vahur.

Esimese teema lugemismaterjalide hulka valisin ka kaks artiklit meie uurimisrühma liikmete poolt. Väljataga et al. (2015) artiklist andsid hea ülevaate Getter ja Virge. Põldoja ja Laanpere (2020) artiklist, mis keskendus avatud õppematerjalide seisule Eestis, tegid kokkuvõtte 7 kursuslast. Nendest postitustest tooksin ma välja kolme kursuslase postitused – Katrin, Kaidi ja Maibritt. Aili jagab postituses põhjalikumalt isiklikke kogemusi ja ka võimalikke takistusi digitaalsete õppematerjalide laiemal kasutamisel.

Mitmed teie hulgast viitasid repositooriumidele kui õppematerjalide surnuaedadele või isegi krematooriumidele. Maibritt käis ühes kommentaaris muuhulgas välja mõtte digiõppevara korrastamise talgutest.

Tänan kõiki postituste ja kaasamõtlemise eest! Need, kel esimese teema postitus veel tegemata, saavad selle sobival ajal ka ära teha. Uuel nädalal tuleb uus teema.

Kasutatud allikad

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13

Kuna teile jäi praktiliseks tegevuseks ühe õppevideo salvestamine, siis otsustasin ma ennast sel nädalavahetusel samasse rolli panna ning ka ühe video salvestada. Valisin sellise teema, millest oleks kasu võimalikult paljudele üliõpilastele – ligipääs teadusartiklite andmebaasidele TLÜ raamatukogu kaudu.

Otsustasin kombineerida kahte videotüüpi Hansch et al. (2015) õppevideote tüpoloogia järgi: rääkiv pea (ingl talking head) alguses ja lõpus ning ekraanisalvestus (ingl screencast). Et video võimalikult tempokas oleks, panin enne salvestust kirja täpse stenaariumi, mis sisaldas ekraanisalvestuses näidatavaid tegevusi ja räägitavat teksti. Video stsenaarium on näitena väljas Google Drives.

Järgmiseks sammuks oli salvestuse jaoks sobiva helitugevuse katsetamine. Kasutasin heli salvestamiseks reväärimikrofoni ja eraldi helisalvestajat. Lugesin katked video stsenaariumist sama salvestuse sisse ning iga lõigu järel reguleerisin helitugevust. Iga muudatuse järel ütlesin ka enne teksti lugemist selleks lõiguks pandud helitugevuse. Hiljem tõmbasin salvestatud faili arvutisse ülekuulamiseks ja sobivaima helitugevusega salvestatud lõigu leidmiseks. Hea on helisalvestuseks kasutatud seadistused üles märkida, et järgmiste videote juures saaks vajadusel vajadusel helitugevust õiges suunas muuta (märkmed iseendale: Gain HI+, helitugevus 66).

Seejärel asusin videosalvestuse juurde. Otsustasin esimeseks salvestada video alguse ja lõpu, kus ma kaamera ees räägin. Alguse ja lõpu salvestamine samal ajal tagas selle, et toas oleks võimalikult sarnane valgus. Kui ma oleks lõpu viimasena salvestanud, siis oleks väljas juba pime olnud ning toas sarnaste valgusolude saavutamine keerulisem. Salvestasin video alguse ja lõpu eraldi võtetena, mille sees lugesin rääkisin sama teksti umbes 5 korda. Hiljem valisin video jaoks kõige paremini õnnestunud versiooni.

Järgmiseks sammuks oli ekraanisalvestuse tegemine. Kõige parem oleks ekraanisalvestust teha, kui monitori ekraaniresolutsioon on 1920×1080 pikslit, see vastab täpselt Full HD video resolutsioonile. Sel juhul võib lihtsalt tervet ekraani salvestada ja see katab täpselt video ekraanisuuruse. Mul on mõnevõrra suurema ekraaniresolutsiooniga väline monitor (2560×1440), kuid õnneks on see samamoodi video jaoks sobiva 16:9 külgede suhtega.

Kasutasin ScreenFlow 6 tarkvara, kuna selle litsents on mul vanast ajast olemas (hetkel on uusim versioon ScreenFlow 9). Salvestasin järjest ühe faili sisse kuni tundus, et sain õnnestunud võtte. Kokku oli ekraanisalvestus 33 minutit pikk ning seal sees oli 2 enam-vähem õnnestunud võtet ning hulk võtteid, kus jutt segi läks. Tegelikkuses ei kasutanud ma ühtegi ScreenFlow lisavõimalust, sama salvestuse oleks saanud teha tasuta Zoomi või OBS Studio abil.

Viimaseks sammuks oli video töötlemine. Kuna ma salvestan heli kaamerast eraldi helisalvestajaga, siis lihtsamad tasuta videotöötlusprogrammid ei võimalda mul videot helisalvestusega automaatselt sünkroniseerida. Seetõttu on mul videote töötlemiseks Final Cut Pro (tasuta tarkvarast võimaldab eraldi heli ja videosalvestust sünkroniseerida DaVinci Resolve). Videotöötlus oli väga minimaalne: 3 õnnestunud klippi algusest ja lõpust parajaks lõigata ja ajateljel järjest kokku panna, lisada klippide vahele sujuvad üleminekuefektid ja klippide ülemineku juures helitugevust natuke reguleerida. Final Cut Pro pakub videote eksportimise menüüs YouTube jaoks sobivaid seadeid, nii et selle sammu juures ei ole vaja katsetada erinevate kvaliteediseadistustega. Lõpptulemus oli 5:22 pikk, mis mahub Guo et al. (2014) poolt soovitatud 6 minuti sisse.

Viimaseks sammuks oli video YouTube’i kanalile laadimine.

Mõned pisiasjad, mis ei õnnestunud:

• Rääkiva pea ja ekraanisalvestuse vahel on natuke tunda erinev helitugevus, kuigi ma salvestasin need samade seadistustega. Võimalik, et reväärimikrofon oli erinevale kõrgusele kinnitatud vms. Ei kulutanud video töötlemisel piisavalt aega, et helitugevused täpselt samale tasemele saada.
• Ekraanisalvestuses oleks võinud nendel kohtadel, kus brauseri aadressiribal kuvatavast aadressist räägin, aadressiriba suurendada (ScreenFlow võimaldab seda).

Kes jõuab, võib lisaks video tegemisele ka oma kogemusi jagada blogipostitusena.

Viited

Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How video production affects student engagement: an empirical study of MOOC videos. L@S ’14: Proceedings of the First ACM Conference on Learning @ Scale Conference (lk 41–50). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/2556325.2566239

Hansch, A., Hillers, L., McConachie, K., Newman, C., Schildhauer, T., & Schmidt, J. P. (2015). Video and Online Learning: Critical Reflections and Findings from the Field. HIIG Discussion Paper Series, 2. https://doi.org/10.2139/ssrn.2577882

PS. Üks viide veel videote teemaga seoses. Meie haridustehnoloogia õppekava lõpetanud Kristo, Martin ja Sille teevad Videoõps kanalit YouTube’is (vt ka Delfi ja Hooandja).

Vaatasin läbi teie õpilepingud ja postitan väikese kokkuvõtte. Suur osa õpilepingutest oli hästi läbi mõeldud, aga toon siin postituses välja mõned näited.

Maiki kirjutas õpilepingu juures ka oma senistest kogemustest digitaalsete õppematerjalidega. Maarja sidus oma õpilepingu e-Spordikoti ideega. Külli tõi välja, et soovib sellel kursusel saadud teadmisi kasutada ka lapsevanemate aitamisel praeguses keerulises olukorras. Merlin täiendas minu poolt välja pakutud õpilepingu formaati sellega, et tõi kõikide eesmärkide juures välja ka miks-küsimusega põhjenduse.

Head näited õpilepingutest postitasid ka Gerli, Helina, Kristel, Monika, Elena, Liina jmt. Põhjalikult läbimõeldud õpilepinguid oli veel, need on lihtsalt mõned esiletõstetud näited.

Jõudsin nüüd lõpuks õpimärkide väljasaatmiseni ja teen seoses sellega lühikese kokkuvõtte ka esimese teema postitustest.

Kõige enam tutvustasite te oma postitustes Eesti repositooriume. Koolielust kirjutasid Kristina, Anne-Mai, Anne ja Margit. HITSA repositooriumi tutvustasid Anu ja Margit. e-Koolikotist kirjutasid Liia ja Anne, Miksikesest Mikk ja Anne ning Tartu Ülikooli repositooriumist Katrin. Viimastel aastatel on sisenenud digitaalse õppevara turule ka mitmed ettevõtted. Riina, Cristina ja Martin jagasid oma kogemusi Õpiveebiga, Jannus kirjutas Taskutargast ning Maria mainis Foxcademyt.

Rahvusvahelistest repositooriumidest tutvustas Maria põhjalikult Merlot repositooriumi. Riina jagas oma kogemusi BusyTeacher.org töölehtede koguga ning tarbijaharidusportaaliga Consumer Classroom. Mitmed teie hulgast valisid tutvustamiseks Khan Academy (Cristina, Katariina, Tuuli P.). Tuuli T. tutvustas inglise keele õpetajate töölehtede jagamise kogukonda ESL Printables.

Lisaks repositooriumidele kirjutasite te oma postitustes ka avatud kursuste platvormidest (edX, Udemy, European Schoolnet Academy, P2PU) ning sotsiaalmeedia vahendite kasutamisest õppematerjalide jagamiseks (Pinterest, Facebook grupid). Uutest vahenditest jäi mulle teie postitustest silma veel ClassFlow, mida Liia hiljem ka kontakttunnis tutvustas.

Lisaks repositooriumide tutvustamisele arutasite te ka üldisematel teemadel, mis olid seotud õppematerjalide jagamisega ja selle takistustega (Katrin, Maria, jmt), autoriõigusega (Cristina) ja õpikogemusega (Jannus).

Tänan kõiki huvitavate postituste eest. Sel korral otsustasin ma jagada välja lisaks hõbedastele õpimärkidele ka 7 kuldset õpimärki.