Sel kursusel ootame teilt kahe teema puhul ühe artikli põhjal blogipostituse koostamist. Esimeseks lugemispäeviku teemaks on õpiobjektid ja repositooriumid, mille kohta pakume valikuks välja kuus artiklit.
Esimeseks soovituseks on Saum (2007) raamatupeatükk, mis annab ülevaate õpiobjektide arengust aastatel 1992–2004 ning sel ajal toimunud tegevusest repositooriumide arenduse ja õpiobjektide standardiseerimise alal.
Teiseks soovituseks on Rodés-Paragarino et al. (2016) uuring, mis mis võtab kirjanduse analüüsi põhjal kokku aastatel 2000–2014 ilmunud artiklid digiõppevara repositoorimidest. Sel perioodil ilmunud uuringuid võib jagada kahte suurde gruppi: avatud õppematerjalidele keskenduvad uuringud ning digitaalsetele repositooriumidele keskenduvad uuringud.
Kolmas väljapakutud artikkel (Sampson & Zervas, 2013) võrdleb 14 tuntud repositooriumi funktsionaalsuseid pöörates erilist tähelepanu täiendavatele sotsiaalsetele lisafunktsionaalsustele õpiobjektide ja metaandmete haldamise kõrval. Uuringu tulemusena esitavad autorid õpiobjektide repositooriumide ja üldiste teadmushaldussüsteemide funktsionaalsuste võrdluse ning soovitavad repositooriumide arendajatel pöörata senisest suuremat tähelepanu kogukonda ja teadmushaldust toetavatele lisafunktsionaalsustele.
Neljas väljavalitud uuring Santos-Hermos et al. (2017) poolt võrdleb 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võttes fookusesse õppematerjalide taaskasutamise võimalused ja õppematerjalide hariduslikud omadused.
Kaks viimast artiklit pärinevad meie uurimisrühma poolt. Väljataga et al. (2015) artikkel keskendub traditsiooniliste õpikute ümbermõtestamisele ning pakub välja loengus tutvustatud digitaalse õppevara kaasautorluse tasemed. Põldoja ja Laanpere (2020) artikkel annab ülevaate avatud hariduse ja avatud õppematerjalide hetkeseisust Eestis ning tutvustab e-Koolikoti repositooriumi ümber kujunevat digiõppevara ökosüsteemi.
Palun proovige artiklist kokkuvõtet tehes siduda see võimaluse korral isikliku kogemuse ja seisukohtadega. Arvestage artikli lugemisele ja kokkuvõtte tegemisele kuni 6 tundi. Kursusekaaslaste postituste lugemisele ja kommenteerimisele jätame 2 tundi. Jääme teie postitusi ootama selle nädala lõpuks. Kaks artiklit on avalikud (Sampson & Zervas, 2013; Santos-Hermosa et al., 2017) ja kaks artiklit on kättesaadavad kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu (Rodés-Paragarino et al., 2016; Väljataga et al., 2015). Panin kõigi artiklite koopiad ka kursuse Google Drive kausta.
Kasutatud allikad
Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000
Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009
Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063
Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3
Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13