Kuna teile jäi praktiliseks tegevuseks ühe õppevideo salvestamine, siis otsustasin ma ennast sel nädalavahetusel samasse rolli panna ning ka ühe video salvestada. Valisin sellise teema, millest oleks kasu võimalikult paljudele üliõpilastele – ligipääs teadusartiklite andmebaasidele TLÜ raamatukogu kaudu.
Otsustasin kombineerida kahte videotüüpi Hansch et al. (2015) õppevideote tüpoloogia järgi: rääkiv pea (ingl talking head) alguses ja lõpus ning ekraanisalvestus (ingl screencast). Et video võimalikult tempokas oleks, panin enne salvestust kirja täpse stenaariumi, mis sisaldas ekraanisalvestuses näidatavaid tegevusi ja räägitavat teksti. Video stsenaarium on näitena väljas Google Drives.
Järgmiseks sammuks oli salvestuse jaoks sobiva helitugevuse katsetamine. Kasutasin heli salvestamiseks reväärimikrofoni ja eraldi helisalvestajat. Lugesin katked video stsenaariumist sama salvestuse sisse ning iga lõigu järel reguleerisin helitugevust. Iga muudatuse järel ütlesin ka enne teksti lugemist selleks lõiguks pandud helitugevuse. Hiljem tõmbasin salvestatud faili arvutisse ülekuulamiseks ja sobivaima helitugevusega salvestatud lõigu leidmiseks. Hea on helisalvestuseks kasutatud seadistused üles märkida, et järgmiste videote juures saaks vajadusel vajadusel helitugevust õiges suunas muuta (märkmed iseendale: Gain HI+, helitugevus 66).
Seejärel asusin videosalvestuse juurde. Otsustasin esimeseks salvestada video alguse ja lõpu, kus ma kaamera ees räägin. Alguse ja lõpu salvestamine samal ajal tagas selle, et toas oleks võimalikult sarnane valgus. Kui ma oleks lõpu viimasena salvestanud, siis oleks väljas juba pime olnud ning toas sarnaste valgusolude saavutamine keerulisem. Salvestasin video alguse ja lõpu eraldi võtetena, mille sees lugesin rääkisin sama teksti umbes 5 korda. Hiljem valisin video jaoks kõige paremini õnnestunud versiooni.
Järgmiseks sammuks oli ekraanisalvestuse tegemine. Kõige parem oleks ekraanisalvestust teha, kui monitori ekraaniresolutsioon on 1920×1080 pikslit, see vastab täpselt Full HD video resolutsioonile. Sel juhul võib lihtsalt tervet ekraani salvestada ja see katab täpselt video ekraanisuuruse. Mul on mõnevõrra suurema ekraaniresolutsiooniga väline monitor (2560×1440), kuid õnneks on see samamoodi video jaoks sobiva 16:9 külgede suhtega.
Kasutasin ScreenFlow 6 tarkvara, kuna selle litsents on mul vanast ajast olemas (hetkel on uusim versioon ScreenFlow 9). Salvestasin järjest ühe faili sisse kuni tundus, et sain õnnestunud võtte. Kokku oli ekraanisalvestus 33 minutit pikk ning seal sees oli 2 enam-vähem õnnestunud võtet ning hulk võtteid, kus jutt segi läks. Tegelikkuses ei kasutanud ma ühtegi ScreenFlow lisavõimalust, sama salvestuse oleks saanud teha tasuta Zoomi või OBS Studio abil.
Viimaseks sammuks oli video töötlemine. Kuna ma salvestan heli kaamerast eraldi helisalvestajaga, siis lihtsamad tasuta videotöötlusprogrammid ei võimalda mul videot helisalvestusega automaatselt sünkroniseerida. Seetõttu on mul videote töötlemiseks Final Cut Pro (tasuta tarkvarast võimaldab eraldi heli ja videosalvestust sünkroniseerida DaVinci Resolve). Videotöötlus oli väga minimaalne: 3 õnnestunud klippi algusest ja lõpust parajaks lõigata ja ajateljel järjest kokku panna, lisada klippide vahele sujuvad üleminekuefektid ja klippide ülemineku juures helitugevust natuke reguleerida. Final Cut Pro pakub videote eksportimise menüüs YouTube jaoks sobivaid seadeid, nii et selle sammu juures ei ole vaja katsetada erinevate kvaliteediseadistustega. Lõpptulemus oli 5:22 pikk, mis mahub Guo et al. (2014) poolt soovitatud 6 minuti sisse.
Viimaseks sammuks oli video YouTube’i kanalile laadimine.
Mõned pisiasjad, mis ei õnnestunud:
- Rääkiva pea ja ekraanisalvestuse vahel on natuke tunda erinev helitugevus, kuigi ma salvestasin need samade seadistustega. Võimalik, et reväärimikrofon oli erinevale kõrgusele kinnitatud vms. Ei kulutanud video töötlemisel piisavalt aega, et helitugevused täpselt samale tasemele saada.
- Ekraanisalvestuses oleks võinud nendel kohtadel, kus brauseri aadressiribal kuvatavast aadressist räägin, aadressiriba suurendada (ScreenFlow võimaldab seda).
Kes jõuab, võib lisaks video tegemisele ka oma kogemusi jagada blogipostitusena.
Viited
Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How video production affects student engagement: an empirical study of MOOC videos. L@S ’14: Proceedings of the First ACM Conference on Learning @ Scale Conference (lk 41–50). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/2556325.2566239
Hansch, A., Hillers, L., McConachie, K., Newman, C., Schildhauer, T., & Schmidt, J. P. (2015). Video and Online Learning: Critical Reflections and Findings from the Field. HIIG Discussion Paper Series, 2. https://doi.org/10.2139/ssrn.2577882
PS. Üks viide veel videote teemaga seoses. Meie haridustehnoloogia õppekava lõpetanud Kristo, Martin ja Sille teevad Videoõps kanalit YouTube’is (vt ka Delfi ja Hooandja).