Kokkuvõte õpiobjektide ja repositooriumide teemast

Praeguseks on esimese teema postituse teinud 28 kursuslast. Saatsin välja õpimärgid ja teen kokkuvõtte esimesest teemast.

Esimeses teemas oli teil võimalik valida kuue artikli vahel, millest esimene (Saum, 2007) keskendus õpiobjektide ajaloole. See osutus väljapakutud artiklitest teie hulgas kõige populaarsemaks, kokku tegi sellest postituse 10 kursuslast. Väga detailse kokkuvõtte on artiklist teinud näiteks Kerli ja Daily, isiklikku kogemust on postitusse lisanud Annely ja Liisa. Diana viitab oma postituses mitmele repositooriumile, mida minu materjalides polnud mainitud. Samuti tooksin ma esile Marina postituse, kes käsitles oma postituses muuhulgas õpiobjektidega seotud mõistete paljusust.

Repositooriumide teemale keskendus kolm artiklit. Nendest kõige enam valisite te tutvumiseks Rodés-Paragarino et al. (2016) metauuringu. Selle kokkuvõtetest tõstaksin ma esile Kirsti postituse. Alice on sidunud selle selle oma postituses ühe teise loetud artikliga, Tanel toob välja mõtted metaandmete teemal ning Meelis jagab kogemusi ajast, mil ta ise oli seotud repositooriumide arendamisega. Santos-Hermos et al. (2017) artiklist, mis keskendus avatud õppematerjalide repositooriumidele, tegi hea kokkuvõtte Emma Loore. Muuhulgas arutas ta oma postituses ka sellest, mis motiveeriks õpetajaid õppematerjale jagama. Sampson ja Zervas (2013) artikkel käsitles õpiobjektide repositooriume kui teadmushaldussüsteeme, sellest tegi oma postituses kokkuvõtte Vahur.

Esimese teema lugemismaterjalide hulka valisin ka kaks artiklit meie uurimisrühma liikmete poolt. Väljataga et al. (2015) artiklist andsid hea ülevaate Getter ja Virge. Põldoja ja Laanpere (2020) artiklist, mis keskendus avatud õppematerjalide seisule Eestis, tegid kokkuvõtte 7 kursuslast. Nendest postitustest tooksin ma välja kolme kursuslase postitused – Katrin, Kaidi ja Maibritt. Aili jagab postituses põhjalikumalt isiklikke kogemusi ja ka võimalikke takistusi digitaalsete õppematerjalide laiemal kasutamisel.

Mitmed teie hulgast viitasid repositooriumidele kui õppematerjalide surnuaedadele või isegi krematooriumidele. Maibritt käis ühes kommentaaris muuhulgas välja mõtte digiõppevara korrastamise talgutest.

Tänan kõiki postituste ja kaasamõtlemise eest! Need, kel esimese teema postitus veel tegemata, saavad selle sobival ajal ka ära teha. Uuel nädalal tuleb uus teema.

Kasutatud allikad

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13