Kuu: märts 2023

Lugemispäevik 2: Digitaalse õppevara kvaliteet

Eilse kontakttunni slaidid ja salvestus on nüüd Google Drives. Samuti on esitluste lehel võimalik slaide võimalik alla laadida iCloudist.

Kursuse teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks on valida üks artikkel digitaalse õppevara kvaliteedi teemal ning teha selle põhjal blogipostitus. Järgnevalt tutvustan lühidalt valikus olevaid lugemismaterjale.

Esimeseks materjaliks on Camilleri et al. (2014) poolt koostatud uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Tegemist on Euroopa Komisjoni ühe uurimisinstituudi poolt koostatud aruandega, mis on kirjutatud natuke laiemale sihtgrupile kui enamus teadusartikleid. Aruanne annab ülevaate avatud õppematerjalidest, nende tüüpidest, digitaalse õppevara elukaarest ning kvaliteedi tagamise võimalustest. Lõpetuseks tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide ning avatud hariduse praktikate paremaks rakendamiseks. Kuna see aruanne on teadusartiklitest pikem ja põhjalikum, siis võib lugemiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks valida ka huvipakkuva osa aruandest.

Teises uuringus esitavad Clements et al. (2015) kirjanduse analüüsi põhjal LORQAF kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks, mis sisaldab õppematerjali arendajatele mõeldud kvaliteeditagamise meetodeid, automaatseid kvaliteedikontrolli protseduure, eksperthinnangut ning kasutajatepoolset tagasisidet kvaliteedi tagamisel.

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on koostatud hulk erinevaid hindamismudeleid. Yuan ja Recker (2015) võrdlevad 14 erinevat hindamismudelit, millest osad lähevad päris detailseks (kõige mahukamas hindamismudelis on 42 kvaliteediidentifikaatorit 3 rühmas). See artikkel on heaks alguspunktiks tuntumatest hindamismudelitest ülevaate saamiseks. Hindamismudelite detailsem võrdlus on välja toodud artikli lisas.

Üheks tuntumaks digitaalse õppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007), mis koosneb üheksast komponendist. LORI mudel võimaldab ekspertidel mõõduka ajakuluga hinnata õppematerjali kvaliteedi erinevaid aspekte. Mudeli lihtsuse tõttu on seda kasutatud ka mitmetes magistritöödes. LORI mudeli hindamistabel (pdf) on kättesaadav Wayback Machine kaudu.

Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on värske uuringuga, mis tugineb samuti varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa väljapakutud hindamismudelist on võimalik rakendada õppematerjalide kvaliteedi automaatseks hindamiseks ning autorid demonstreerivad seda SlideWiki keskkonnas.

Kui enamik hindamismudeleid on mõeldud eksperthinnangu läbiviimiseks, siis Kay ja Knaack (2008) pakuvad välja õppijatele suunatud LOES-S kvaliteedihindamise mudeli. Mitmeid meie üliõpilased, kes on lõputöö raames digitaalse õppematerjali koostanud, on materjali õppijatega testimisel seda hindamismudelit rakendanud.

Kolm viidatud materjalidest on avalikud, ülejäänud on kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu. Lisaks on artiklite koopiad kursuse Google Drive kaustas.

Palun arvestage see nädal lugemismaterjalidega tutvumiseks ja postituse tegemiseks ning järgmine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja kommentaariaruteludes osalemiseks.

Kasutatud allikad

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Kokkuvõte õpiobjektide ja repositooriumide teemast

Praeguseks on esimese teema postituse teinud 28 kursuslast. Saatsin välja õpimärgid ja teen kokkuvõtte esimesest teemast.

Esimeses teemas oli teil võimalik valida kuue artikli vahel, millest esimene (Saum, 2007) keskendus õpiobjektide ajaloole. See osutus väljapakutud artiklitest teie hulgas kõige populaarsemaks, kokku tegi sellest postituse 10 kursuslast. Väga detailse kokkuvõtte on artiklist teinud näiteks Kerli ja Daily, isiklikku kogemust on postitusse lisanud Annely ja Liisa. Diana viitab oma postituses mitmele repositooriumile, mida minu materjalides polnud mainitud. Samuti tooksin ma esile Marina postituse, kes käsitles oma postituses muuhulgas õpiobjektidega seotud mõistete paljusust.

Repositooriumide teemale keskendus kolm artiklit. Nendest kõige enam valisite te tutvumiseks Rodés-Paragarino et al. (2016) metauuringu. Selle kokkuvõtetest tõstaksin ma esile Kirsti postituse. Alice on sidunud selle selle oma postituses ühe teise loetud artikliga, Tanel toob välja mõtted metaandmete teemal ning Meelis jagab kogemusi ajast, mil ta ise oli seotud repositooriumide arendamisega. Santos-Hermos et al. (2017) artiklist, mis keskendus avatud õppematerjalide repositooriumidele, tegi hea kokkuvõtte Emma Loore. Muuhulgas arutas ta oma postituses ka sellest, mis motiveeriks õpetajaid õppematerjale jagama. Sampson ja Zervas (2013) artikkel käsitles õpiobjektide repositooriume kui teadmushaldussüsteeme, sellest tegi oma postituses kokkuvõtte Vahur.

Esimese teema lugemismaterjalide hulka valisin ka kaks artiklit meie uurimisrühma liikmete poolt. Väljataga et al. (2015) artiklist andsid hea ülevaate Getter ja Virge. Põldoja ja Laanpere (2020) artiklist, mis keskendus avatud õppematerjalide seisule Eestis, tegid kokkuvõtte 7 kursuslast. Nendest postitustest tooksin ma välja kolme kursuslase postitused – Katrin, Kaidi ja Maibritt. Aili jagab postituses põhjalikumalt isiklikke kogemusi ja ka võimalikke takistusi digitaalsete õppematerjalide laiemal kasutamisel.

Mitmed teie hulgast viitasid repositooriumidele kui õppematerjalide surnuaedadele või isegi krematooriumidele. Maibritt käis ühes kommentaaris muuhulgas välja mõtte digiõppevara korrastamise talgutest.

Tänan kõiki postituste ja kaasamõtlemise eest! Need, kel esimese teema postitus veel tegemata, saavad selle sobival ajal ka ära teha. Uuel nädalal tuleb uus teema.

Kasutatud allikad

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13