Kokkuvõte õpiobjektide ja repositooriumide teemast

Ma olen teile veel võlgu kokkuvõtte esimese lugemisteema “Õpiobjektid ja repositooriumid” postitustest. Õpimärgid selle teema eest said märtsis välja saadetud 24 kursuslasele, kellest 11 said kuldse õpimärgi. Selle teema valikus oli välja pakutud kuus artiklit, millest kõik leidsid lugejaid.

Kõige rohkem valisite te lugemiseks meie haridustehnoloogia keskuse inimeste artikleid. Väljataga et al. (2015) artiklist digiõpikute kaasautorluse tasemete kohta tegid hea kokkuvõtted Karmen, Juho ja Kati. Olga pakkus sellest artiklist inspireerituna välja ühe õpistsenaariumi 8. klassi loovtöö aluste kursusele. Põldoja ja Laanpere (2020) artiklist avatud õppematerjalidest ja repositooriumidest Eestis tegid head kokkuvõtted Pamela, Triin, Anette ja Dagne.

Esimeses teemas välja pakutud välisautorite artiklid keskendusid eelkõige digiõppevara repositooriumidele. Rodés-Paragarino et al. (2016) kirjanduse analüüsist tegi põhjaliku ülevaate Helen. Samuti kirjutas sellest artiklist Heili, kes muuhulgas viitas oma postituses e-õppe terminikogule. Katrin tegi põhjaliku postituse õpiobjekti tunnustest ja repositooriumide funktsionaalsustest, milles muuhulgas tugines Sampson ja Zervas (2013) artiklile. Santos-Hermos et al. (2017) artiklit 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võrdlusest valisite te lugemiseks vähem, sellest tegi kokkuvõtte näiteks Kaja. Ajaloolise ülevaate õpiobjektide, repositooriumide ja nendega seotud tehnoloogiate arengust andis Saum (2007), mille valis lugemiseks Heivi.

Julgustan neid, kes veel ei ole jõudnud esimese teema postitust teha, selle ära tegema.

Kasutatud allikad

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13