Digitaalne õppevara

Koostage TAO testing demo abil kolmest eri tüüpi küsimusest koosnev minitest oma digiõppevara projekti õppetüki teemal. Test peab mõõtma teie loodava õppetüki õpiväljundite saavutamist: kaks testiküsimust mõistete ja üks protseduuri teemal. Arvestage TAO testing demo kasutamisel, et igal öösel (vist kell 5.00) kirjutatakse demo serveri sisu üle. Seega peate testi tegema ühe korraga.

Eksportige test QTI 2.1 formaadis (NB! See on oluline, uuem versioon QTI 2.2 ei ole Canvas poolt toetatud).

Proovige testi importimist Canvas õpihaldussüsteemi. Canvas lehel on võimalik registreerida tasuta õpetaja konto. Täpsemad juhised QTI importimiseks on Canvas kasutusjuhendis.

Tehke testi koostamise kohta blogipostitus ning lisage sellele link eksporditud ZIP failile. Kahjuks ei võimalda WordPress.com lisada blogipostitustele üleslaetud ZIP faile. Lahenduseks on faili üleslaadimine ja avalikuks tegemine Google Drive kaudu ning lingi lisamine oma postitusele.

Videojuhised TAO testing kasutamise kohta leiate Open Assessment Technologies YouTube kanalilt. Canvas QTI impordi kohta on YouTubes mitmeid videojuhendeid, soovitan näiteks CEE on Demand Learning kanalil olevat videot.

Meie poolt kontakttunnis jagatud info QTI testide importimisest Moodle’isse ei olnud päris korrektne. Moodle ei toeta QTI formaadis testide importi. Kutzner et al. (2021) artikkel kirjeldab QTI eksport-import pistikprogrammi arendamist Moodle’i jaoks, kuid avaldatud tarkvarani nad minu andmetel ei ole veel jõudnud.

Kasutatud allikad

Kutzner, T., Nesterow, I., & Freytag, A. (2021). New Moodle plugin for IMS Question and Test Interoperability specification (QTI). VIII Jornadas Iberoamericanas de Innovación Educativa en el Ámbito de las TIC y las TAC (InnoEducaTIC 2021). http://hdl.handle.net/10553/113223

Viimaseks individuaalseks ülesandeks on kirjutada blogipostitusena partnerhinnang ühe digiõppevara projekti kogumiku kohta. Õppematerjali kvaliteedi hindamiseks oleme kohandanud LORI mudeli 9 teema (Leacock & Nesbit, 2007) põhjal järgmise hindamismudeli.

Ootame teilt iga kriteeriumi juures sisulist tagasisidet analüüsitud digiõppevara kogumiku kohta, mitte lihtsalt hinnangut. Palun tooge välja positiivsed aspektid, probleemid ning võimalikud lahendused probleemidele.

Hinnatavate projektide jagamiseks täiendasin Google Drive’is projektiteemade tabelit. Et kõigile projektidele jaguks hindajaid, saab iga projekti valida kuni kolm hindajat. Palun märkige oma nimed partnerhindamise lehes soovitud projekti taha.

Palun iga projekti üliõpilastel lisada tabelisse oma kogumiku aadress. Kogumiku loob e-Koolikotis üks grupi liige ning lisab sinna sisse ka teiste grupi liikmete poolt loodud materjalid. Teisi kuvatakse sel juhul kogumiku juures kaasautorina. Täpsemad juhised:

• E-koolikotti materjalide lisamise lühijuhend
• Materjali jaotamine peatükkideks
• Sisutekstide lisamine E-koolikoti materjalidele
• Lingi pookimine E-koolikoti materjalile

Palun tehke oma kogumik hindamiseks valmis hiljemalt 19.05, andke oma partnerhinnang nädala jooksul hiljemalt 26.05 ning tehke tagasiside põhjal parandused ja täiendused oma kogumikku hiljemalt 3 päeva enne eksamit 05.06.

Kasutatud allikad

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Salvestage individuaalse ülesandena üks õppevideo enda rühmatöö projekti jaoks ning lisage sellele H5P abil interaktiivne küsimus.

Ootused õppevideole:

• video kestus ca 3 minutit
• video põhineb videosalvestusel või ekraanisalvestusel
• video on salvestatud koos heliga
• video on avaldatud YouTube keskkonnas (sobib unlisted staatus)
• videole on lisatud vähemalt 1 interaktiivne küsimus

Video salvestamiseks soovitame kasutada vastavalt võimalustele nutitelefoni või tahvelarvutit, veebikaamerat, foto- või videokaamerat.

Ekraanisalvestuseks soovitame kasutada järgmiseid tasuta rakendusi:

• ActivePresenter
• Zoom
• QuickTime Player (macOS)

Videotöötluseks soovitame kasutada järgmiseid rakendusi:

• Shotcut
• iMovie (ainult macOS)
• DaVinci Resolve

Kõigi nende videotöötlustarkvarade kohta on YouTubes suur hulk õpetusvideosid.

Video üleslaadimisel saab abi YouTube’i abimaterjalidest. Video võib jätta unlisted staatusesse, sel juhul ei tule see teie profiililt ja otsingust välja ning on vaadatav ainult täpset aadressi teades.

Interaktiivsete elementide lisamiseks videosse palume kasutada H5P autorvahendit e-Koolikoti sisuloome platvormil. Täpsemat abi saab H5P interaktiivse video juhendist.

Laupäevases kontakttunnis õppevideote teema taustaks näidatud ideekaart on lingitud esitluste lehel. Google Drive kaustas on mõned lugemismaterjalid, millega tutvumine aitab teil õppevideo paremini läbi mõelda. Laupäevase tunni salvestuse Panoptosse üles saamisega läheb veel natuke aega. Annan Discordi kanalil märku, kui salvestus on Panoptos üleval.

Palun pidage õppevideo puhul silmas, et see ülesanne on üheks osaks õppematerjalide kogumikust, mille te kursuse lõpuks e-Koolikotis loote. Õppevideo peaks moodustama ühise terviku koos varem koostatud H5P materjaliga ning teie rühmakaaslaste poolt loodud materjalidega.

Palun tehke oma video kohta järgmise nädala lõpuks (28.04.2024) lühike blogipostitus, kuhu lingite avaldatud video.

Teises loengus rääkis Mart teile digitaalse õppevara kvaliteedist (vt slaidid) ning samuti on õppevara kvaliteediga seotud autoriõiguste järgimine, millest ma reedeses loengus rääkisin (vt slaidid).

Kursuse teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks on valida üks artikkel digitaalse õppevara kvaliteedi teemal ning teha selle põhjal blogipostitus. Järgnevalt tutvustan lühidalt valikus olevaid lugemismaterjale.

Esimeseks materjaliks on Camilleri et al. (2014) poolt koostatud uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Tegemist on Euroopa Komisjoni ühe uurimisinstituudi poolt koostatud aruandega, mis on kirjutatud natuke laiemale sihtgrupile kui enamus teadusartikleid. Aruanne annab ülevaate avatud õppematerjalidest, nende tüüpidest, digitaalse õppevara elukaarest ning kvaliteedi tagamise võimalustest. Lõpetuseks tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide ning avatud hariduse praktikate paremaks rakendamiseks. Kuna see aruanne on teadusartiklitest pikem ja põhjalikum, siis võib lugemiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks valida ka huvipakkuva osa aruandest.

Teises uuringus esitavad Clements et al. (2015) kirjanduse analüüsi põhjal LORQAF kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks, mis sisaldab õppematerjali arendajatele mõeldud kvaliteeditagamise meetodeid, automaatseid kvaliteedikontrolli protseduure, eksperthinnangut ning kasutajatepoolset tagasisidet kvaliteedi tagamisel.

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on koostatud hulk erinevaid hindamismudeleid. Yuan ja Recker (2015) võrdlevad 14 erinevat hindamismudelit, millest osad lähevad päris detailseks (kõige mahukamas hindamismudelis on 42 kvaliteediidentifikaatorit 3 rühmas). See artikkel on heaks alguspunktiks tuntumatest hindamismudelitest ülevaate saamiseks. Hindamismudelite detailsem võrdlus on välja toodud artikli lisas.

Üheks tuntumaks digitaalse õppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007), mis koosneb üheksast komponendist. LORI mudel võimaldab ekspertidel mõõduka ajakuluga hinnata õppematerjali kvaliteedi erinevaid aspekte. Mudeli lihtsuse tõttu on seda kasutatud ka mitmetes magistritöödes. LORI mudeli hindamistabel (pdf) on kättesaadav Wayback Machine kaudu.

Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide (OER) kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on värske uuringuga, mis tugineb samuti varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa väljapakutud hindamismudelist on võimalik rakendada õppematerjalide kvaliteedi automaatseks hindamiseks ning autorid demonstreerivad seda SlideWiki keskkonnas.

Teine uuem artikkel on samuti seotud OER kvaliteedi hindamisega. Zawacki-Richter et al. (2022) tutvustavad enda poolt mõned aastad varem saksa keeles avaldatud kvaliteedimudelit, mille järgi OER kvaliteedi võib jagada pedagoogiliseks ja tehniliseks ning nende neli alamdimensiooni on sisu kvaliteet, õppedisain, juurdepääsetavus ja kasutatavus.

Kui enamik hindamismudeleid on mõeldud eksperthinnangu läbiviimiseks, siis Kay ja Knaack (2008) pakuvad välja õppijatele suunatud LOES-S kvaliteedihindamise mudeli. Mitmeid meie üliõpilased, kes on lõputöö raames digitaalse õppematerjali koostanud, on materjali õppijatega testimisel seda hindamismudelit rakendanud.

Neli viidatud materjalidest on avalikud, ülejäänud on kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu. Lisaks on artiklite koopiad kursuse Google Drive kaustas.

Palun arvestage see nädal lugemismaterjalidega tutvumiseks ja postituse tegemiseks ning järgmine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja kommentaariaruteludes osalemiseks. Palun siduge artikli kokkuvõttega ka enda mõtted ja kogemused digiõppevara kvaliteedi tagamise kohta.

Kasutatud allikad

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Zawacki-Richter, O., Müskens, W., & Marín, V. I. (2022). Quality Assurance of Open Educational Resources. O. Zawacki-Richter, & I. Jung (toim.), Handbook of Open, Distance and Digital Education. Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-19-0351-9_43-1

Üldine:

Ülesande eesmärk on teha katsetusi H5P mallidega ning luua nendest üks tervik. Üldjoontes on kaks lähenemist – (1) võimalikult paljude mallide läbiproovimine ning (2) õpieesmärgist lähtuv mallide valimine. Mõlemad on antud ülesandes sobilikud lähenemised.

Nõuded:

• Kasutada vähemalt kolme erinevat malli.
• Õppematerjali mahu osas meil täpseid nõudeid ei ole, kuid soovitame silmas pidada seda, et selle ülesande jaoks on kavandatud kuni 12 tundi tööd.
• Õppematerjal üles laadida sisuloome lehele (https://sisuloome.e-koolikott.ee/).
• Õppematerjali võib teha ka paaristööna, kuid siis arvestada, et ka õppematerjal peab olema mahukam.
• Valmis õppematerjali kohta koostage lühike blogipostitus (mida tehakse, miks, kellele, jne.) ning lisage sinna materjali link.

ÜLESANDE TÄHTAEG ON: 22.03.24

Eelmise aasta üldine tagasiside:

Mallidest populaarseim oli kindlasti “Multiple choice”, mis on hea valik kui soovite testida õpilaste teadmisi, kuid mis teiste eesmärkide puhul võib jääda natukene nõrgaks. Kui õpilasel puudub väline motivatsioon (näiteks hinne), siis “Multiple Choice” ei tekita mõttepausi. Kui soovite, et õpilane peale mingi teksti lugemist, seda enda jaoks läbi töötaks sobivad “flip cards” ja “Essay” palju paremini, sest nõuavad kognitiivset sisemist dialoogi, mis on mõtete ja teadmiste formuleerimisel olulised. Kui teile siiski see mall väga meeldib, siis palun vähemalt kasutada H5P võimalust kommenteerida õpilase vastuseid. See võimalus suurendab selle malli funktsionaalsust ning annab õpilasele tagasisidet.

Läbivalt puudus õppematerjalidel sissejuhatus. Digiõppevara on üldjuhul loodud iseõppijale, seetõttu peaks iga materjal algama lühikese sissejuhatusega, mis aitab õpilasel häälestuda eelseisvaks tööks.

Oli ka väga innovaatilisi lahendusi mallidega. Soovitan vaadata MerjeK loodud korrutamistulpa, kus oli kasutatud “Drag-n-Drop” malli. Hea näide sellest, kuidas saab piiranguid ka enda kasuks pöörata.

https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17368

Eraldi tooksin välja ka TanelT. Taneli töö puhul jäi silma väga hea arusaam enda õpilastest ning sellest lähtuv erinev lähenemine ja tugi (“scaffolding”, millest ka loengus rääkisime).

TanelT – http://164.92.249.68/wordpress/digitaalne-oppevara/h5p-oppematerjali-koostamine/

Sel kursusel ootame teilt kahe teema puhul ühe artikli põhjal blogipostituse koostamist. Esimeseks lugemispäeviku teemaks on õpiobjektid ja repositooriumid, mille kohta pakume valikuks välja kuus artiklit.

Esimeseks soovituseks on Saum (2007) raamatupeatükk, mis annab ülevaate õpiobjektide arengust aastatel 1992–2004 ning sel ajal toimunud tegevusest repositooriumide arenduse ja õpiobjektide standardiseerimise alal.

Teiseks soovituseks on Rodés-Paragarino et al. (2016) uuring, mis mis võtab kirjanduse analüüsi põhjal kokku aastatel 2000–2014 ilmunud artiklid digiõppevara repositoorimidest. Sel perioodil ilmunud uuringuid võib jagada kahte suurde gruppi: avatud õppematerjalidele keskenduvad uuringud ning digitaalsetele repositooriumidele keskenduvad uuringud.

Kolmas väljapakutud artikkel (Sampson & Zervas, 2013) võrdleb 14 tuntud repositooriumi funktsionaalsuseid pöörates erilist tähelepanu täiendavatele sotsiaalsetele lisafunktsionaalsustele õpiobjektide ja metaandmete haldamise kõrval. Uuringu tulemusena esitavad autorid õpiobjektide repositooriumide ja üldiste teadmushaldussüsteemide funktsionaalsuste võrdluse ning soovitavad repositooriumide arendajatel pöörata senisest suuremat tähelepanu kogukonda ja teadmushaldust toetavatele lisafunktsionaalsustele.

Neljas väljavalitud uuring Santos-Hermos et al. (2017) poolt võrdleb 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võttes fookusesse õppematerjalide taaskasutamise võimalused ja õppematerjalide hariduslikud omadused.

Kaks viimast artiklit pärinevad meie uurimisrühma poolt. Väljataga et al. (2015) artikkel keskendub traditsiooniliste õpikute ümbermõtestamisele ning pakub välja loengus tutvustatud digitaalse õppevara kaasautorluse tasemed. Põldoja ja Laanpere (2020) artikkel annab ülevaate avatud hariduse ja avatud õppematerjalide hetkeseisust Eestis ning tutvustab e-Koolikoti repositooriumi ümber kujunevat digiõppevara ökosüsteemi.

Palun proovige artiklist kokkuvõtet tehes siduda see võimaluse korral isikliku kogemuse ja seisukohtadega. Arvestage artikli lugemisele ja kokkuvõtte tegemisele kuni 6 tundi. Kursusekaaslaste postituste lugemisele ja kommenteerimisele jätame 2 tundi. Jääme teie postitusi ootama selle nädala lõpuks. Kaks artiklit on avalikud (Sampson & Zervas, 2013; Santos-Hermosa et al., 2017) ja kaks artiklit on kättesaadavad kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu (Rodés-Paragarino et al., 2016; Väljataga et al., 2015). Panin kõigi artiklite koopiad ka kursuse Google Drive kausta.

Kasutatud allikad

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13