Esimese teema kokkuvõte ja õpimärgid

Jõudsin nüüd lõpuks õpimärkide väljasaatmiseni ja teen seoses sellega lühikese kokkuvõtte ka esimese teema postitustest.

Kõige enam tutvustasite te oma postitustes Eesti repositooriume. Koolielust kirjutasid Kristina, Anne-Mai, Anne ja Margit. HITSA repositooriumi tutvustasid Anu ja Margit. e-Koolikotist kirjutasid Liia ja Anne, Miksikesest Mikk ja Anne ning Tartu Ülikooli repositooriumist Katrin. Viimastel aastatel on sisenenud digitaalse õppevara turule ka mitmed ettevõtted. Riina, Cristina ja Martin jagasid oma kogemusi Õpiveebiga, Jannus kirjutas Taskutargast ning Maria mainis Foxcademyt.

Rahvusvahelistest repositooriumidest tutvustas Maria põhjalikult Merlot repositooriumi. Riina jagas oma kogemusi BusyTeacher.org töölehtede koguga ning tarbijaharidusportaaliga Consumer Classroom. Mitmed teie hulgast valisid tutvustamiseks Khan Academy (Cristina, Katariina, Tuuli P.). Tuuli T. tutvustas inglise keele õpetajate töölehtede jagamise kogukonda ESL Printables.

Lisaks repositooriumidele kirjutasite te oma postitustes ka avatud kursuste platvormidest (edX, Udemy, European Schoolnet Academy, P2PU) ning sotsiaalmeedia vahendite kasutamisest õppematerjalide jagamiseks (Pinterest, Facebook grupid). Uutest vahenditest jäi mulle teie postitustest silma veel ClassFlow, mida Liia hiljem ka kontakttunnis tutvustas.

Lisaks repositooriumide tutvustamisele arutasite te ka üldisematel teemadel, mis olid seotud õppematerjalide jagamisega ja selle takistustega (Katrin, Maria, jmt), autoriõigusega (Cristina) ja õpikogemusega (Jannus).

Tänan kõiki huvitavate postituste eest. Sel korral otsustasin ma jagada välja lisaks hõbedastele õpimärkidele ka 7 kuldset õpimärki.

Kirjanduse analüüside partnerhinnangud

Lubasin teha postituse kirjanduse analüüside partnerhinnangute kohta. Eelmiseks nädalaks saabus mulle 7 kirjanduse analüüsi:

  • Digitaalne õppevara õuesõppeks (Ulla)
  • Digitaalne õppevara erivajadustega õppijatele (Liia)
  • Kirjanduse analüüs varasematest uuringutest interaktiivsete tahvlite kohta (Tuuli)
  • Organisatsioonisisesed lahendused digitaalse õppevara levitamiseks (Anne)
  • Digitaalne õppevara keeleõppes erivajadustega õppijatele (Riina)
  • E-portfoolio olemus ja rakendamise võimalused (Kristina)
  • Digitaalne õppevara mullateaduses (Katariina)

Partnerhindamise ülesanne on avatud nii neile kursuslastele, kes esitasid kirjanduse analüüsi kui ka neile, kes ei valinud kirjanduse analüüsi tegemist. Selle eesmärk on, et te õpiksite kriitilise pilguga lugema kaasõppuri poolt kirjutatud akadeemilist teksti ning selle kohta konstruktiivset tagasisidet andma. Loodetavasti aitab teiste tekstidega tutvumine teil ka oma kirjanduse analüüsi paremaks muuta.

Kopeerisin kõik mulle esitatud kirjanduse analüüsid Google Drive kausta. Palun valige omale hinnatav töö nii, et kõigi jaoks oleks keegi partnerhinnangu kirjutaja. Andke selle postituse kommentaarides teada, kelle kirjanduse analüüsi kohta te partnerhinnagu teete.

Kirjanduse analüüsi hindamiseks olen ma koostanud järgmise hindamismudeli:

Oma hinnangu vormistamiseks saate tõmmata sama hindamisvormi Wordi dokumendina: hinnang_kirjanduse_analyysile.doc

Palun märgistage kõigepealt esimesel leheküljel olevas tabelis taustavärviga see valik, mis teile iga hindamiskriteeriumi puhul hinnatava töö juures kõige sobivam tundub. Seejärel lisage teisele lehele täpsustavad kommentaarid ja soovitused kirjanduse analüüsi parandamiseks. Palun võtke täpsustavate kommentaaride ja soovituste osa tõsiselt, see on autorile oma teksti paremaks muutmiseks tunduvalt olulisem kui hindamismudelis tehtud valikud. Samuti võite lisaks hindamismudelile lisada kommentaare otse hinnatud kirjanduse analüüsi dokumenti.

Valmis partnerhinnag palun saatke töö autorile ja mulle (hans.poldoja@tlu.ee) selle nädala lõpuks (23.04). Siis jääb üliõpilastel veel aega oma kirjanduse analüüsi parandamiseks.

PS. Leppisime tunnis kokku, et 5. juuni eksami aega sihtivatel üliõpilastel on veel võimalik kirjanduse analüüsi teha. Sel juhul on kirjanduse analüüside esitamise tähtajaks 23.05. Teemadega jõuan tegeleda pärast 03.05, kui selle aasta lõpetajad on oma lõputööd esitanud. Partnerhinnanguid me mai lõpus uuesti teha ei jõua.

Neljas teema: digitaalne õppevara nutiseadmetele

Meie kursuse viimane blogimisteema keskendub õppematerjalide koostamisele nutiseadmetele. Selle teema kohta eraldi lugemismaterjali ei ole, sest äppide maailmas muutub iga aastaga palju. Olen siia postitusse kokku kogunud viited mõnedele tuntumatele rakendustele, mis võimaldavad nutiseadmetel või nutiseadmetele õppematerjale luua.

E-õpikute, kursuste ja e-raamatute koostamise vahendid

iBooks Author
Mac OS X rakendus, mis võimaldab koostada interaktiivseid e-õpikuid iOS seadmetele. Tutvume selle võimalustega järgmises kontakttunnis.

iTunes U
Võimaldab luua e-kursuseid iOS nutiseadmetele.

Sigil
Tasuta vahend e-raamatute loomiseks Windows ja Mac OS operatsioonisüsteemidele. Sobib tekstipõhise konspekti muutmiseks lugeritel toimivaks e-raamatuks, kuid mingeid e-õpikule omaseid teste jms interaktiivseid komponente lisada ei võimalda.

1:1 klassiruumi rakendused

Nearpod
Võimaldab luua interaktiivsete ülesannetega esitlusi, mis töötavad nutiseadmetel (Android, iOS) ja veebis. Sisu loomine toimub veebibrauseris. Tasuta konto piirangud 50 MB andmemahtu ja 30 õpilast.

EDpuzzle
Võimaldab luua videoga seotud testiküsimusi. Loodud ülesanded töötavad nii veebibrauseris kui iOS või Android rakendusel.

Educreations
Võimaldab luua ekraanisalvestustel ja dokumentidel põhinevaid õppematerjale. Sisu loomine on võimalik nii veebibrauseris kui iPadil. Tasuta konto mahupiirang on 50 MB.

ShowMe
Võimaldab luua iPadil ekraanisalvestusel põhinevaid tunde. Tasuta konto piirang on 1 tund salvestusi.

Socrative
Võimaldab luua vahetu tagasiside teste, millele õpilased saavad vastata oma nutiseadmetel (Android, iOS).

Kahoot!
Võimaldab luua vahetu tagasiside teste, millele õpilased saavad vastata oma nutiseadmetel või brauseris ilma spetsiaalset äppi kasutamata.

Plickers
Võimaldab luua vahetu tagasiside küsimusi, millele õpilased saavad vastata ilma nutiseadmeteta koodilehtede abil.

Teie ülesanne on katsetada ühte rakendust ning kirjutada selle kogemuse põhjal postitus. Nutiseadmetele õppematerjalide loomise rakendusi on kindlasti veel, nii et võite oma postituses ka mõnele muule rakendusele keskenduda. Ülesande väljapanek hilines, nii et proovige oma postitus umbes nädala jooksul tehtud saada (reedeks 31.03-ks). Siis jääb aega kirjanduse analüüsi või kursuse põhjalikuma õppematerjaliga tegelemiseks.

Õppematerjali koostamise rühmatööd 2017

Praktilisemate huvidega üliõpilastel on kirjanduse analüüsi asemel võimalik teha põhjalikum õppematerjal. Õppematerjali võib koostada kas rühmatööna (kuni 3 liiget) või individuaalselt. Töö mahuks võiks arvestada 20 tundi iga rühma liikme kohta. Koostatud õppematerjalid peavad vastama Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuetele. Partnerhinnangute tegemine toimub vastavalt Koolielu õppematerjalide hindamismudelile.

Õppematerjali koostamise eest on võimalik teenida 28-punktine õpimärk “Õppematerjali koostaja”.

Õppematerjaliga seotud tähtajad on järgmised:

  • 09.04.2017 – õppematerjali esialgse versiooni esitamine
  • 16.04.2017 – õppematerjali partnerhinnangu esitamine
  • 27.04.2017 – õppematerjali parandatud versiooni esitamine
  • 30.04.2017 – esitlused viimases kontakttunnis

Palun andke oma rühmade moodustamisest ja teemadest teada selle postituse kommentaarides.

Kolmas teema: Veeb 2.0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks

Kursuse kolmas teema keskendub Veeb 2.0 vahendite kasutamisele digitaalse õppevara koostamiseks. Selle korra lugemismaterjal “Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks” annab ülevaate kolme tüüpi rakendustest:

  • sisuhaldusvahendid (Weebly, WordPress, …);
  • interaktiivse meediasisu loomise vahendid (YouTube, SlideShare, …);
  • spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks mõeldud keskkonnad (Õpiveeb, Open Author, Oppia).

Jätan teie ülesande seekord suhteliselt lahtiseks: tutvuge lugemismaterjaliga, katsetage mõnda teie jaoks uut ja huvitavat vahendit ning koostage kursusekaaslaste jaoks õpetlik ajaveebipostitus. Linkige oma postituses ka loodud sisule, kui te katsetatud vahendiga midagi valmis tegite.

Oma postituses võiksite jagada ka seniseid kogemusi. Milliseid sisuhaldusvahendeid te ise kasutate (Weebly vms)? Milliseid täiendavaid vistutuskoodi pakkuvaid keskkondi te lisaks lugemismaterjalis nimetatutele teate? Kas on mingeid olulisi vistutatava sisu tüüpe (videod, esitlused, interaktiivsed harjutused, ajateljed, jne), mis on mul üldse välja jäänud? Loomulikult võite tutvustada ka mõnda sellist õppematerjalide koostamiseks sobivat Veeb 2.0 vahendit, mida minu lugemismaterjalis mainitud pole.

Ma olen sellest teemast teadlikult välja jätnud Veeb 2.0 keskkonnad, mis on seotud nutiseadmete kasutamisega (Kahoot!, Socrative, Nearpod, …). Nendega tegeleme neljandas teemas. Nii et ärge neile seekord pikemalt keskenduge.

Teeme postitused umbes nädala jooksul (12. märtsiks), siis jääb teine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks.

Kirjanduse analüüsi teemad 2017

Palun nendel, kes otsustavad sel kursusel ühe iseseisva tööna kirjanduse analüüsi koostada, saata omale huvipakkuva teema ettepanek mulle e-postiga või kirjutada selle postituse kommentaaridesse. Uurin seepeale, kas valitud teema kohta leidub piisavalt teadusartikleid ning kui hästi seda annab kursuse teemadega kokku sobitada.

Sobivuse korral postitan siia kommentaaridesse valitud teema ning kolm teadusartikli soovitust. Minu poolt pakutud artiklid pole tingimata kohustuslikud, proovin teile lihtsalt sobiva alguspunkti kätte anda.

Üldised ootused kirjanduse analüüsile on järgmised:

  • kirjanduse analüüs peaks olema võimalikult seotud digitaalse õppevara teemaga;
  • kirjanduse analüüs peaks põhinema vähemalt kuuel teadusartiklil;
  • kirjanduse analüüsi optimaalne maht on 6 lk trükiteksti / 13 500 tähemärki koos tühikutega.

Detailsemad ootused kirjanduse analüüsi suhtes on kirjas järgnevas hindamismudelis.

hindamismudel_kirjanduse_analyysid

Kirjanduse analüüsiga seotud tähtajad on järgmised:

  • 09.04.2017 – kirjanduse analüüsi esialgse versiooni esitamine
  • 16.04.2017 – kirjanduse analüüsi partnerhinnangu esitamine
  • 27.04.2017 – kirjanduse analüüsi parandatud versiooni esitamine
  • 30.04.2017 – esitlused viimases kontakttunnis

Eelmiste aastate kirjanduse analüüside teemad on väljas siin:

Kommentaarides soovitatud artiklid on enamasti kättesaadavad TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu. Kui midagi ei õnnestu kätte saada, siis võtke minuga ühendust ja saadan teile.

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Pean vabandama, et teine teema tuleb mitmepäevase hilinemisega. Selles teemas keskendume me sisupakettide koostamise vahenditele ning sisupakettide kasutamisele õpihaldussüsteemides. Lugemismaterjal annab lühiülevaate õppematerjalide koostamise vahendite tüüpidest, sisupakendamise standarditest ning tuntumatest tasuta sisupakettide koostamise vahenditest.

Selle teema ülesanne on järgmine:

  1. Tutvuge lugemismaterjaliga “Sisupakettide koostamise vahendid” ja selles viidatud linkidega.
  2. Valige üks SCORM sisupakettide eksportimist võimaldav autorvahend (eXe Learning, udutu, Xerte Online Toolkits) ning katsetage selle abil lihtsa õppematerjali koostamist. Esimene eeldab oma arvutile paigaldamist, teine on avalik veebiteenus ja Xerte on teie jaoks TLÜ serverile installeeritud. Püüdke kasutada koostamiseks valitud vahendi erinevaid võimalusi, mitte ainult teksti ja piltide lisamist.
  3. Eksportige loodud õppematerjal SCORM sisupaketina ning importige Moodle’i kursusele Digitaalne õppevara 2017 – katsetused omanimelise sektsiooni alla.
  4. Tutvuge kursusekaaslaste poolt Moodle’isse imporditud sisupakettidega.
  5. Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile Moodle’is.

Tegin teile Xerte Online Toolkits kasutajakontod TLÜ serverile. Saadan need kõigile tänase päeva jooksul eraldi e-mailiga.

Alternatiivina lugemismaterjalis mainitud tasuta vahenditele võite valida materjali koostamiseks ka mõne tasulise õppematerjalide autorvahendi demoversiooni (Lectora Publisher, Articulate Storyline, Elicitus Content Publisher, Raptivity Suite, Toolbook, …). Veebipõhistest tasulistest keskkondadest võimaldab 2-nädalase tasuta demoperioodi jooksul SCORM sisupakette eksportida Easygenerator.

SCORM sisupaketi importimist Moodle’isse demonstreerib järgmine video. Siin on sisupaketi loomiseks kasutatud Xerte Online Toolkits tarkvara. Teiste menüüvalikute, aga samasuguse loogika järgi käib SCORM sisupaketi eksportimine ka teistest autorvahenditest.

[youtube=https://www.youtube.com/watch?v=EgLCGfQXpm8]

Pidage seda ülesannet tehes silmas, et kuna aega on vähe, siis on materjali sisust ja terviklikkusest olulisem vahendi erinevate võimaluste katsetamine. Kellel puudub oma varasem originaalsisu, mida õppematerjali tegemisel kasutada, võib kasutada näiteks Vikipeedia sisu või mõnda Creative Commons litsentsi alusel õppematerjali (va need litsentsid, mille nimes on muutmise keeld NoDerivatives). Õppematerjali loomise katsetamisel võite juba mõelda selle peale, mis teemal te kavatsete selle kursuse rühmatöö teha.

Kuna sel korral ülesanne nii pikalt hilines, siis palun teil teha oma postitused järgmiseks reedeks 3. märtsiks. Sisupakettide koostamise vahendeid vaatame põhjalikumalt koos järgmises kontakttunnis pühapäeval 5. märtsil.

Esimene teema: Digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid

Täna algab meie esimene kaks nädalat kestev sissejuhatav teema “Digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid”. Teie ülesanne on järgmine:

  • Lugege läbi eestikeelne lugemismaterjal “Sissejuhatus digitaalsetesse õppevarasse” ja tutvuge lugemismaterjalis viidatud linkidega. Valiku repositooriume leiate ka esitlusest “Digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid“.
  • Valige üks õppematerjalide repositoorium/referatoorium ning tutvuge selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega teie õpetatavas või teid huvitavas aines. Tutvustatava õppematerjalide kogu võite valida vabalt, see ei pea olema minu esitlusest.
  • Koostage lugemismaterjalide ja repositooriumiga tutvumise põhjal ajaveebipostitus.
  • Jälgige kursusekaaslaste ajaveebe ja osalege aruteludes.

Oma postituses võiksite läheneda sissejuhatavale teemale natuke laiemalt. Millised on teie senised kokkupuuted õpiobjektidega? Milliseid teiste poolt koostatud õppematerjale te kõige enam kasutate oma õpetamise või õppimise toetamiseks? Milliseid vahendeid kasutate veebist leitud õppematerjalide haldamiseks? Kas ja kuidas jagate leitud häid materjale kolleegidega?

Üheks oluliseks probleemiks on õpetajate valmisolek oma õppematerjalide avaldamiseks ja levitamiseks. Palju häid materjale on kasutusel ainult oma õpilastega või jagatud vaid lähemate kolleegidega. Mis takistab õpetajaid oma materjale laiemalt jagamast? Kuidas saaks õpetajaid motiveerida oma materjale avaldama?

Ootan teie postitusi pühapäevaks 12. veebruariks, siis jääb teine nädal arutelude jaoks.

Head kaasa mõtlemist!