Kirjanduse analüüsi teemad 2017

Palun nendel, kes otsustavad sel kursusel ühe iseseisva tööna kirjanduse analüüsi koostada, saata omale huvipakkuva teema ettepanek mulle e-postiga või kirjutada selle postituse kommentaaridesse. Uurin seepeale, kas valitud teema kohta leidub piisavalt teadusartikleid ning kui hästi seda annab kursuse teemadega kokku sobitada.

Sobivuse korral postitan siia kommentaaridesse valitud teema ning kolm teadusartikli soovitust. Minu poolt pakutud artiklid pole tingimata kohustuslikud, proovin teile lihtsalt sobiva alguspunkti kätte anda.

Üldised ootused kirjanduse analüüsile on järgmised:

  • kirjanduse analüüs peaks olema võimalikult seotud digitaalse õppevara teemaga;
  • kirjanduse analüüs peaks põhinema vähemalt kuuel teadusartiklil;
  • kirjanduse analüüsi optimaalne maht on 6 lk trükiteksti / 13 500 tähemärki koos tühikutega.

Detailsemad ootused kirjanduse analüüsi suhtes on kirjas järgnevas hindamismudelis.

hindamismudel_kirjanduse_analyysid

Kirjanduse analüüsiga seotud tähtajad on järgmised:

  • 09.04.2017 – kirjanduse analüüsi esialgse versiooni esitamine
  • 16.04.2017 – kirjanduse analüüsi partnerhinnangu esitamine
  • 27.04.2017 – kirjanduse analüüsi parandatud versiooni esitamine
  • 30.04.2017 – esitlused viimases kontakttunnis

Eelmiste aastate kirjanduse analüüside teemad on väljas siin:

Kommentaarides soovitatud artiklid on enamasti kättesaadavad TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu. Kui midagi ei õnnestu kätte saada, siis võtke minuga ühendust ja saadan teile.

24 mõtet “Kirjanduse analüüsi teemad 2017” kohta

  1. Pakun Heily kirjanduse analüüsi teemaks “E-ohutuse õppematerjalid”, nagu eelmises tunnis kokku leppisime. Võrreldes 2 aastat tagasi samal teemal välja pakutud kolme artikliga leidsin nüüd ka ühe uuema artikli:

    Barnard-Wills, D. (2012). E-safety education: Young people, surveillance and responsibility. Criminology and Criminal Justice, 12(3), 239–255. http://doi.org/10.1177/1748895811432957

    Barnard-Wills, D., & Ashenden, D. (2015). Playing with Privacy: Games for Education and Communication in the Politics of Online Privacy. Political Studies, 63(1), 142–160. http://doi.org/10.1111/1467-9248.12049

    Woollard, J., Wickens, C., Powell, K., & Russell, T. (2009). Evaluation of e‐safety materials for initial teacher training: can “Jenny”s Story’ make a difference? Technology, Pedagogy and Education, 18(2), 187–200. http://doi.org/10.1080/14759390902992659

    Esimesed kaks on kättesaadavad TLÜ raamatukogu kaudu Sage Journals Online ja kolmas Taylor & Francis andmebaasidest. Tsiteeritud on neid artikleid 10, 6 ja 5 korda.

  2. Pakun Ulla kirjanduse analüüsi teemaks “Digitaalne õppevara õuesõppeks”. Kolm artiklit alustuseks:

    Land, S. M., & Zimmerman, H. T. (2015). Socio-technical dimensions of an outdoor mobile learning environment: a three-phase design-based research investigation. Educational Technology Research & Development, 63(2), 229–255. http://doi.org/10.1007/s11423-015-9369-6

    McClain, L. R., & Zimmerman, H. T. (2015). Technology-mediated engagement with nature: sensory and social engagement with the outdoors supported through an e-Trailguide. International Journal of Science Education, Part B, 6(4), 385–399. http://doi.org/10.1080/21548455.2016.1148827

    Jong, M. S.-Y., & Tsai, C.-C. (2016). Understanding the concerns of teachers about leveraging mobile technology to facilitate outdoor social inquiry learning: the EduVenture experience. Interactive Learning Environments, 24(2), 328–344. http://doi.org/10.1080/10494820.2015.1113710

    Esimene ja kolmas on kättesaadavad TLÜ raamatukogu kaudu vastavalt SpringerLink ja Taylor & Francis andmebaasidest. Teise koopia on kättesaadav ainult Academia.edu kaudu: http://www.academia.edu/download/44479189/IJSE_eTrailguide_McCZimm_2016.pdf

    Tsiteeritud on neid artikleid vastavalt 19, 1 ja 2 korda.

  3. Pakun Liia kirjanduse analüüsi teemaks “Digitaalne õppevara erivajadustega õppijatele”. Kolm artiklit alustuseks:

    Smith, S. J., & Basham, J. D. (2014). Designing Online Learning Opportunities for Students with Disabilities. TEACHING Exceptional Children, 46(5), 127–137. http://doi.org/10.1177/0040059914530102

    Alnahdi, G. (2014). Assistive Technology in Special Education and the Universal Design for Learning. The Turkish Online Journal of Educational Technology, 13(2), 18–23. http://www.tojet.net/articles/v13i2/1322.pdf

    Aronson, S., & Orr, B. (2013). An Analysis of Best Practices and Assistive Technology Tools for Students with Learning Disabilities. GSTF International Journal on Education Vol.1 No.2, 1(2), 1–5. http://dl6.globalstf.org/index.php/jed/article/view/666

    Esimene on kättesaadavad TLÜ raamatukogu kaudu Sage Journals Online andmebaasist, teised kaks on avalikud. Tsiteeritud on neid artikleid 16, 13 ja 0 korda (tsiteerimiste puudumine ei tähenda tingimata seda, et tegemist on nõrga artikliga).

  4. Pakun Margiti kirjanduse analüüsi teemaks “Õppijate kaasamine õppematerjalide koostamisse”. Kolm artiklit alustuseks:

    Clemmons, J., & Posey, R. (2016). Creating Dynamic Learning through Student-Created Video Projects. Currents in Teaching and Learning, 8(2), 62–72.

    Swan, K., & Hofer, M. (2013). Examining Student-Created Documentaries as a Mechanism for Engaging Students in Authentic Intellectual Work. Theory & Research in Social Education, 41(1), 133–175. http://doi.org/10.1080/00933104.2013.758018

    Gros, B., & López, M. (2016). Students as co-creators of technology-rich learning activities in higher education. International Journal of Educational Technology in Higher Education, 1–13. http://doi.org/10.1186/s41239-016-0026-x

    Esimene on kättesaadav ajakirja kodulehel nupu “View current issue” all (http://www.worcester.edu/currents/), teine on kättesaadavad TLÜ raamatukogu kaudu Taylor & Francis andmebaasist ning kolmas on avalik. Teist artiklit on tsiteeritud 9 korda, esimest ja kolmandat veel mitte.

  5. Pakun Tuuli kirjanduse analüüsi teemaks “Interaktiivse tahvli kasutamine õppetöös”. Kolm artiklit alustuseks:

    Tatli, C., & Kiliç, E. (2015). Interactive whiteboards: do teachers really use them interactively? Interactive Learning Environments, 24(7), 1439–1455. http://doi.org/10.1080/10494820.2015.1016536

    Sweeney, T. (2013). Understanding the use of interactive whiteboards in primary science. Australasian Journal of Educational Technology, 29(2), 1–16. http://doi.org/10.14742/ajet.26

    Karsenti, T. (2017). The Interactive Whiteboard: Uses, Benefits, and Challenges. A survey of 11,683 Students and 1,131 Teachers. Canadian Journal of Learning and Technology / La Revue Canadienne De L’apprentissage Et De La Technologie, 42(5), 1–22. http://doi.org/10.21432/T2WW4J

    Esimene on kättesaadav TLÜ raamatukogu kaudu Taylor & Francis andmebaasist, teine ja kolmas on avalikud. Tsiteeritud on neid vastavalt 1, 15 ja 0 korda.

  6. Pakun Anu kirjanduse analüüsi teemaks “Digitaalne õppevara töökohal õppes” ning alustuseks need kolm artiklit:

    Za, S., Spagnoletti, P., & North-Samardzic, A. (2014). Organisational learning as an emerging process: The generative role of digital tools in informal learning practices. British Journal of Educational Technology, 45(6), 1023–1035. http://doi.org/10.1111/bjet.12211

    Ley, T., Cook, J., Dennerlein, S., Kravcik, M., Kunzmann, C., Pata, K., et al. (2014). Scaling informal learning at the workplace: A model and four designs from a large-scale design-based research effort. British Journal of Educational Technology, 45(6), 1036–1048. http://doi.org/10.1111/bjet.12197

    Pimmer, C., & Pachler, N. (2014). Mobile Learning in the Workplace: Unlocking the Value of Mobile Technology for Work-Based Education. In M. Ally & A. Tsinakos (Eds.), Increasing Access through Mobile Learning (pp. 193–203). Vancouver: Commonwealth of Learning and Athabasca University. Retrieved from http://hdl.handle.net/11599/558

    Esimesed kaks on kättesaadavad TLÜ raamatukogu kaudu Wiley Online Library andmebaasist ning kolmas on avalik. Viidatud on neid vastavalt 10, 19 ja 25 korda.

  7. Pakun Anne kirjanduse analüüsi teemaks “Organisatsioonisisesed lahendused digitaalse õppevara levitamiseks” ning alustuseks järgmised kolm artiklit:

    Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning, 5(2), 117–136. Loetud aadressil http://kmel-journal.org/ojs/index.php/online-publication/article/view/253

    Cohen, A., Kalimi, S., & Nachmias, R. (2013). The Use of Digital Repositories for Enhancing Teacher Pedagogical Performance. Interdisciplinary Journal of E-Learning and Learning Objects, 9, 201–218. Loetud aadressil http://www.ijello.org/Volume9/IJELLOv9p201-218Cohen0861.pdf

    O’Neill, J. L. (2017). Deploying a WordPress-based learning object repository to scale up instruction and effect a culture of sharing. Reference Services Review, 45(1), 131–140. http://doi.org/10.1108/RSR-10-2016-0059

    Esimesed kaks on avalikud, kolmas on kättesaadav TLÜ raamatukogu kaudu Emerald Insight andmebaasist. Viidatud on neid vastavalt 23, 5 ja 0 korda.

  8. Pakun Katariina kirjanduse analüüsi teemaks “Digitaalne õppevara geoökoloogias” (või veel kitsamalt mullateaduses, kui õnnestub kõik artiklid selles valdkonnas leida) ning soovitan alustuseks need kolm artiklit:

    Rossiter, D. G., Liu, J., Carlisle, S., & Zhu, A. X. (2015). Can citizen science assist digital soil mapping? Geoderma, 259-260(C), 71–80. http://doi.org/10.1016/j.geoderma.2015.05.006

    Mamo, M., Ippolito, J. A., Kettler, T. A., Reuter, R., McCallister, D., Morner, P., et al. (2011). Learning Gains and Response to Digital Lessons on Soil Genesis and Development. Journal of Geoscience Education, 59(4), 194–204. http://doi.org/10.5408/1.3651402

    Serra, Á. D. B., Estudillos, G., Yagüe, M. R., & Virgili, J. M. (2016). Digital tools in soil science related field studies: Training support and lifelong learning. Spanish Journal of Soil Science, 6(3), 159–175. http://doi.org/10.3232/SJSS.2016.V6.N3.01

    Esimene on kättesaadav TLÜ raamatukogu kaudu ScienceDirect andmebaasist, teised kaks on avalikud. Esimest on viidatud 12 korda, teistel viited puuduvad.

  9. Pakun Riina kirjanduse analüüsi teemaks “Digitaalne õppevara keeleõppes erivajadustega õppijatele” ning soovitan alustuseks need kolm artiklit:

    Felix, V. G., Mena, L. J., Ostos, R., & Maestre, G. E. (2017). A pilot study of the use of emerging computer technologies to improve the effectiveness of reading and writing therapies in children with Down syndrome. British Journal of Educational Technology, 48(2), 611–624. http://doi.org/10.1111/bjet.12426

    Lin, L.-C., & Nzai, V. E. (2014). Using iPad Apps to Enhance Literacy Skills of English Language Learners with Special Needs. International Journal of Languages and Literatures, 2(1), 21–29. http://ijll-net.com/journals/ijll/Vol_2_No_1_March_2014/2.pdf

    Ting, K.-Y. (2014). Multimodal Resources to Facilitate Language Learning for Students with Special Needs. International Education Studies, 7(8), 1–9. http://doi.org/10.5539/ies.v7n8p85

    Esimene on kättesaadav TLÜ raamatukogu kaudu Wiley Online Library andmebaasist, teised kaks on avalikud. Viidatud on neid vastavalt 0, 2 ja 0 korda.

  10. Pakun Kristina kirjanduse analüüsi teemaks “E-portfoolio kasutusvõimalused õppetöös” ning soovitan alustuseks need kolm artiklit:

    Schallhart, E., & Wieden-Bischof, D. (2010). Working with E-Portfolios in Kindergarten Institutions. In N. Buzzetto-More (Ed.), The E-Portfolio Paradigm Informing, Educating, Assessing, and Managing With E-Portfolios (pp. 141–159). Santa Rosa, CA.

    Seitz, H., & Bartholomew, C. (2008). Powerful Portfolios for Young Children. Early Childhood Education Journal, 36(1), 63–68. http://doi.org/10.1007/s10643-008-0242-7

    Kotsopoulos, D., Lee, J., Cordy, M., & Bruyns, S. (2015). Electronic portfolios in grades one, two and three: a cautionary tale. Technology, Pedagogy and Education, 1–16. http://doi.org/10.1080/1475939X.2014.961952

    Esimese saadan e-mailiga, teine ja kolmas on kättesaadavad TLÜ raamatukogu kaudu SpringerLink ja Taylor & Francis – Education andmebaasidest. Viidatud on neid vastavalt 5, 26 ja 1 korda.

  11. Kõik, kes on praeguseks kirjanduse analüüsi teema soovist teada andnud, on nüüd artiklid kätte saanud. Rohkem ma praegu kirjanduse analüüsi teemasid välja ei paku ning keskendun teistele selle kursuse tegevustele tagasiside andmisele.

  12. Pakun Ave kirjanduse analüüsi teemaks “Arvutipõhine testimine keeleõppes” ning alustuseks need kolm artiklit:

    Suvorov, R., & Hegelheimer, V. (2013). Computer-Assisted Language Testing (2nd ed., Vol. 22, pp. 594–613). Hoboken, NJ, USA: John Wiley & Sons, Inc. http://doi.org/10.1002/9781118411360.wbcla083

    Ockey, G. J. (2009). Developments and Challenges in the Use of Computer-Based Testing for Assessing Second Language Ability. The Modern Language Journal, 93, 836–847.

    Alderson, J. C., & Huhta, A. (2005). The development of a suite of computer-based diagnostic tests based on the Common European Framework. Language Testing, 22(3), 301–320. http://doi.org/10.1191/0265532205lt310oa

    Esimene artikkel on avalik, teine ja kolmas on kättesaadavad TLÜ raamatukogu kaudu vastavalt JSTOR ja Sage Publications andmebaasidest. Viidatud on neid vastavalt 10, 50 ja 151 korda.

  13. Pakun Anne-Mai kirjanduse analüüsi teemaks “Elektroonsete ülesannete kasutamine õppeprotsessis” ning alustuseks need kolm artiklit:

    Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. http://doi.org/10.1016/S0360-1315(99)00037-8

    Scalise, K., & Gifford, B. (2006). Computer-based assessment in e-learning: A Framework for Constructing “Intermediate Constraint” Questions and Tasks for Technology Platforms. The Journal of Technology Learning and Assessment, 4(6). http://ejournals.bc.edu/ojs/index.php/jtla/article/view/1653

    Csapó, B., Ainley, J., Bennett, R. E., Latour, T., & Law, N. (2011). Technological Issues for Computer-Based Assessment. In Assessment and Teaching of 21st Century Skills (pp. 143–230). Dordrecht: Springer Netherlands. http://doi.org/10.1007/978-94-007-2324-5_4

    Esimene neist on kättesaadavad TLÜ raamatukogu kaudu ScienceDirect ja kolmas SpringerLink andmebaasist. Teine artikkel on avalik. Viidatud on neid vastavalt 178, 184 ja 52 korda.

    1. Kuna Jaana ei anna Kristiina tööle hinnangut, siis sooviksin anda oma partnerhinnangu Kristiina Lee kirjanduse analüüsile.

  14. Pakun Jaana kirjanduse analüüsi teemaks “Digitaalsed õuesõppe võimalused alushariduses” ja alustuseks need kolm artiklit. Esimene on üldine artikkel õuesõppe võimalustest alushariduses ning ülejäänud kaks tutvustavad konkreetseid õuesõppe lahendusi.

    Tuuling, L., Ugaste, A., & Õun, T. (2015). The Use of Outdoor Learning from the Perspective of Preschool Teachers and Principals. A. Liimets, M. Veisson, P. Kansanen, & E. Krull (toim), Tradition and Innovation in Education (lk 11–31). Frankfurt am Main: Peter Lang.

    Back, J., Heeffer, C., Paget, S., Rau, A., Sallnäs Pysander, E. L., & Waern, A. (2016). Designing for Children’s Outdoor Play. Proceedings of the 2016 ACM Conference on Designing Interactive Systems (lk 28–38). New York, NY: ACM Press. http://doi.org/10.1145/2901790.2901875

    Mubin, O., Novoa, M., Forrester, J., & Iqbal, R. (2016). GiggleBat: Enhancing Playing and Outdoor Culture in Australian Children. S. Faily, N. Jiang, H. Dogan, & J. Taylor (toim), Proceedings of the 30th International BCS Human Computer Interaction Conference: Fusion! http://doi.org/10.14236/ewic/HCI2016.33

    Esimene on kättesaadav ResearchGate kaudu ( https://www.researchgate.net/publication/285766295_The_use_of_outdoor_learning_from_the_perspective_of_preschool_teachers_and_principals ), teine TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu ACM Digital Library andmebaasist ning kolmas on avalik. Kuna see on hästi kitsas teema, siis on ainult teine artikkel neist saanud 1 viitamise.

  15. Pakun Kristi kirjanduse analüüsi teemaks “Arvutipõhised karjääriplaneerimise vahendid” ning alustamiseks ühe üldise artikli arvutipõhiste karjääriplaneerimisvahendite ajaloost ja kaks konkreetseid süsteeme tutvustavat artiklit:

    Harris-Bowlsbey, J. (2013). Computer-Assisted Career Guidance Systems: A Part of NCDA History. The Career Development Quarterly, 61(2), 181–185. http://doi.org/10.1002/j.2161-0045.2013.00047.x

    Shi, Y.-R., & Shih, J.-L. (2012). Game-Based Career Guidance Systems Design Concept. IEEE 4th International Conference on Digital Game and Intelligent Toy Enhanced Learning (DIGITEL 2012) (lk 187–191). Los Alamitos, CA: IEEE Computer Society. http://doi.org/10.1109/DIGITEL.2012.53

    Seng, K., & Zeki, A. M. (2015). Career Guidance and Employment Management System. 3rd International Conference on Advanced Computer Science Applications and Technologies (ACSAT2014) (lk 73–78). Los Alamitos, CA: IEEE Computer Society. http://doi.org/10.1109/ACSAT.2014.20

    Esimene artikkel on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu Wiley Online Library andmebaasist ning ülejäänud kaks IEEE Computer Society Digital Library andmebaasist. Viidatud on neid vastavalt 3, 1 ja 0 korda.

  16. Pakkusin Jannuse kirjanduse analüüsiks teemaks “Mindfulness toetamine digitaalsete vahenditega” ning alustuseks kolm artiklit:

    Sliwinski, J., Katsikitis, M., & Jones, C. M. (2015). Mindful Gaming: How Digital Games Can Improve Mindfulness. In J. Hromkovič, R. Královič, & J. Vahrenhold (Eds.), Advances in Web-Based Learning – ICWL 2014 (Vol. 9298, pp. 167–184). Cham: Springer International Publishing. http://doi.org/10.1007/978-3-319-22698-9_12

    Chittaro, L., & Vianello, A. (2016). Evaluation of a mobile mindfulness app distributed through on-line stores: A 4-week study. Journal of Human Computer Studies, 86(C), 63–80. http://doi.org/10.1016/j.ijhcs.2015.09.004

    García, I. P., Sánchez, C. M., Espílez, Á. S., García-Magariño, I., Guillén, G. A., & García-Campayo, J. (2017). Development and initial evaluation of a mobile application to help with mindfulness training and practice. International Journal of Medical Informatics, 105, 59–67. http://doi.org/10.1016/j.ijmedinf.2017.05.018

    Esimene artikkel on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu SpringerLINK andmebaasist ning ülejäänud kaks ScienceDirect andmebaasist. Esimest on viidatud 1, teist 13 korda ning kolmandal veel viitamisi ei ole.

  17. Hi there every one, here every person is sharing these kinds of knowledge, thus it’s
    nice to read this weblog, and I used to pay a quick visit
    this webpage daily.

Kommenteerimine on suletud