Autor: Hans Põldoja

Viies ülesanne: Testi koostamine

Praktiline ülesanne testi koostamise kohta tuleb sel korral hilinemisega. Kiiremad teie hulgast on selle juba eelmise pühapäeva kontakttunnis antud selgituste põhjal ära esitanud.

Teie ülesandeks on järgmine:

  1. Koostada TAO testing demo abil kolmest eri tüüpi küsimusest koosnev minitest oma digiõppevara projekti õppetüki teemal. Test peab mõõtma teie loodava õppetüki õpiväljundite saavutamist: kaks testiküsimust mõistete ja üks protseduuri teemal.
  2. Eksportige koostatud test QTI formaadis.
  3. Tehke testi koostamise kohta blogipostitus ning lisage sellele link eksporditud ZIP failile. Kahjuks ei võimalda WordPress.com lisada blogipostitustele üleslaetud ZIP faile. Lahenduseks on faili üleslaadimine ja avalikuks tegemine Google Drive kaudu ning lingi lisamine oma postitusele.

Kuna ülesanne sel korral hilines, siis lükkame tähtaja nädala võrra edasi (21.05.2023).

Neljas ülesanne: Õppevideo salvestamine

Salvestage individuaalse ülesandena üks õppevideo enda rühmatöö projekti jaoks ning lisage sellele H5P abil interaktiivne küsimus.

Ootused õppevideole:

  • video kestus ca 3 minutit
  • video põhineb videosalvestusel või ekraanisalvestusel
  • video on salvestatud koos heliga
  • video on avaldatud YouTube keskkonnas (sobib unlisted staatus)
  • videole on lisatud vähemalt 1 interaktiivne küsimus

Video salvestamiseks soovitame kasutada vastavalt võimalustele nutitelefoni või tahvelarvutit, veebikaamerat, foto- või videokaamerat.

Ekraanisalvestuseks soovitame kasutada järgmiseid tasuta rakendusi:

OBS Studio kasutusjuhend How to use OBS for Screen Recording or Streaming – Beginner Tutorial (olulisem osa 4:31-10:35).

Videotöötluseks soovitame kasutada järgmiseid rakendusi:

Kõigi nende videotöötlustarkvarade kohta on YouTubes suur hulk õpetusvideosid.

Video üleslaadimisel saab abi YouTube’i abimaterjalidest. Video võib jätta unlisted staatusesse, sel juhul ei tule see teie profiililt ja otsingust välja ning on vaadatav ainult täpset aadressi teades.

Interaktiivsete elementide lisamiseks videosse palume kasutada H5P autorvahendit e-Koolikoti sisuloome platvormil. Täpsemat abi saab H5P interaktiivse video juhendist.

Palun tehke oma video kohta järgmise nädala lõpuks (30.04.2023) lühike blogipostitus, kuhu lingite avaldatud video.

Kolmas ülesanne: H5P õppematerjali koostamine

Kolmandaks ülesandeks on H5P õppematerjali koostamine teie poolt valitud digiõppevara projekti teemal. Suurem osa teist valis Mardi poolt pakutud teema, milleks oli digipädevuse tasanduskursus 10. klassi õpilastele. Kontakttunnist puudunud kursuslased saavad võimalike tutvuda teemadega teemade valiku tabelis. Eelmise kontakttunni salvestus on lingitud salvestuste lehele.

H5P mallidest soovitame valida õppematerjali tüübiks kas Course Presentation või Interactive Book. Materjali sisu mõelge läbi koos rühmakaaslastega, et teie poolt koostatud H5P materjalid moodustaksid hiljem e-Koolikoti kogumikus ühtse terviku. Soovituslik ajakava digiõppevara projekti jaoks on ülesannete lehel. Õppematerjali mahu osas meil täpseid nõudeid ei ole, kuid soovitame silmas pidada seda, et selle ülesande jaoks on kavandatud kuni 12 tundi tööd.

Ootame teie H5P õppematerjale selle nädala lõpuks. Palun tehke koostatud materjali kohta lühike blogipostitus ning lisage sinna materjali link e-Koolikoti sisuloomes.

Õppematerjalide kvaliteedi teema kokkuvõte

Teen lühikese kokkuvõtte eelmise kontakttunni eel läbi vaadatud õppematerjalide kvaliteedi teema postitustest. Kokku oli läbivaatamise ajaks postituse teinud 29 kursuslast. Selles teemas oli teil võimalik valida viie teadusartikli ning ühe põhjalikuma uuringuaruande vahel.

Esimeseks artikliks oli Clements et al. (2015), mis pakkus välja kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks. Selle artikli kohta tegid põhjalikud kokkuvõtted näiteks Kirsti ja Vahur. Alice viitas oma kokkuvõttes muuhulgas HARNO poolt kokku pandud ÕPIRAAM raamistikule, mis käsitleb õpiprotsessi kvaliteeti laiemalt.

Yuan ja Recker (2015) võrdlevad erinevaid digitaalse õppevara hindamismudeleid. Nende artiklist ülevaate saamiseks soovitan vaadata Liisa ja Katrini kokkuvõtteid. Konkreetseid hindamismudeleid käsitlesid kolm artiklit. Kõige tuntum on LORI mudel (Leacock & Nesbit, 2007), mille kohta tegid põhjaliku tutvustuse näiteks Daily, Tiina ja Maret. LORI mudelist detailsem on Elias et al. (2020) hindamismudel avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Seda tutvustab hästi Getteri postitus. Ekspertide hinnangu kõrval on vähemalt sama oluline ka õppijate tagasiside õppematerjalile. Selleks sobiva LOES-S hindamismudeli pakuvad välja Kay ja Knaack (2008). Nende artikkel keskendub eelkõige mudeli väljatöötamisele ning sellest annab ülevaate Kaidi. Annely kirjutab oma postituses laiemalt selle artikliga seoses tekkinud mõtetest.

Artiklitest põhjalikum lugemine oli Camilleri et al. (2014) uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Selle aruande erinevaid teemasid käsitlesid enda postitustes Emma Loore, Tanel ja Janar.

Kahe esimese ülesandega on kursuse teoreetilised teemad läbi ning järgmised tegevused on praktilist laadi. Kontrollin mingil hetkel uuesti nende ajaveebe, kel läbivaatamise hetkel oli postitus tegemata ja saadan siis uued õpimärgid välja.

Kasutatud allikad

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Lugemispäevik 2: Digitaalse õppevara kvaliteet

Eilse kontakttunni slaidid ja salvestus on nüüd Google Drives. Samuti on esitluste lehel võimalik slaide võimalik alla laadida iCloudist.

Kursuse teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks on valida üks artikkel digitaalse õppevara kvaliteedi teemal ning teha selle põhjal blogipostitus. Järgnevalt tutvustan lühidalt valikus olevaid lugemismaterjale.

Esimeseks materjaliks on Camilleri et al. (2014) poolt koostatud uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Tegemist on Euroopa Komisjoni ühe uurimisinstituudi poolt koostatud aruandega, mis on kirjutatud natuke laiemale sihtgrupile kui enamus teadusartikleid. Aruanne annab ülevaate avatud õppematerjalidest, nende tüüpidest, digitaalse õppevara elukaarest ning kvaliteedi tagamise võimalustest. Lõpetuseks tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide ning avatud hariduse praktikate paremaks rakendamiseks. Kuna see aruanne on teadusartiklitest pikem ja põhjalikum, siis võib lugemiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks valida ka huvipakkuva osa aruandest.

Teises uuringus esitavad Clements et al. (2015) kirjanduse analüüsi põhjal LORQAF kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks, mis sisaldab õppematerjali arendajatele mõeldud kvaliteeditagamise meetodeid, automaatseid kvaliteedikontrolli protseduure, eksperthinnangut ning kasutajatepoolset tagasisidet kvaliteedi tagamisel.

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on koostatud hulk erinevaid hindamismudeleid. Yuan ja Recker (2015) võrdlevad 14 erinevat hindamismudelit, millest osad lähevad päris detailseks (kõige mahukamas hindamismudelis on 42 kvaliteediidentifikaatorit 3 rühmas). See artikkel on heaks alguspunktiks tuntumatest hindamismudelitest ülevaate saamiseks. Hindamismudelite detailsem võrdlus on välja toodud artikli lisas.

Üheks tuntumaks digitaalse õppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007), mis koosneb üheksast komponendist. LORI mudel võimaldab ekspertidel mõõduka ajakuluga hinnata õppematerjali kvaliteedi erinevaid aspekte. Mudeli lihtsuse tõttu on seda kasutatud ka mitmetes magistritöödes. LORI mudeli hindamistabel (pdf) on kättesaadav Wayback Machine kaudu.

Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on värske uuringuga, mis tugineb samuti varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa väljapakutud hindamismudelist on võimalik rakendada õppematerjalide kvaliteedi automaatseks hindamiseks ning autorid demonstreerivad seda SlideWiki keskkonnas.

Kui enamik hindamismudeleid on mõeldud eksperthinnangu läbiviimiseks, siis Kay ja Knaack (2008) pakuvad välja õppijatele suunatud LOES-S kvaliteedihindamise mudeli. Mitmeid meie üliõpilased, kes on lõputöö raames digitaalse õppematerjali koostanud, on materjali õppijatega testimisel seda hindamismudelit rakendanud.

Kolm viidatud materjalidest on avalikud, ülejäänud on kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu. Lisaks on artiklite koopiad kursuse Google Drive kaustas.

Palun arvestage see nädal lugemismaterjalidega tutvumiseks ja postituse tegemiseks ning järgmine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja kommentaariaruteludes osalemiseks.

Kasutatud allikad

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Kokkuvõte õpiobjektide ja repositooriumide teemast

Praeguseks on esimese teema postituse teinud 28 kursuslast. Saatsin välja õpimärgid ja teen kokkuvõtte esimesest teemast.

Esimeses teemas oli teil võimalik valida kuue artikli vahel, millest esimene (Saum, 2007) keskendus õpiobjektide ajaloole. See osutus väljapakutud artiklitest teie hulgas kõige populaarsemaks, kokku tegi sellest postituse 10 kursuslast. Väga detailse kokkuvõtte on artiklist teinud näiteks Kerli ja Daily, isiklikku kogemust on postitusse lisanud Annely ja Liisa. Diana viitab oma postituses mitmele repositooriumile, mida minu materjalides polnud mainitud. Samuti tooksin ma esile Marina postituse, kes käsitles oma postituses muuhulgas õpiobjektidega seotud mõistete paljusust.

Repositooriumide teemale keskendus kolm artiklit. Nendest kõige enam valisite te tutvumiseks Rodés-Paragarino et al. (2016) metauuringu. Selle kokkuvõtetest tõstaksin ma esile Kirsti postituse. Alice on sidunud selle selle oma postituses ühe teise loetud artikliga, Tanel toob välja mõtted metaandmete teemal ning Meelis jagab kogemusi ajast, mil ta ise oli seotud repositooriumide arendamisega. Santos-Hermos et al. (2017) artiklist, mis keskendus avatud õppematerjalide repositooriumidele, tegi hea kokkuvõtte Emma Loore. Muuhulgas arutas ta oma postituses ka sellest, mis motiveeriks õpetajaid õppematerjale jagama. Sampson ja Zervas (2013) artikkel käsitles õpiobjektide repositooriume kui teadmushaldussüsteeme, sellest tegi oma postituses kokkuvõtte Vahur.

Esimese teema lugemismaterjalide hulka valisin ka kaks artiklit meie uurimisrühma liikmete poolt. Väljataga et al. (2015) artiklist andsid hea ülevaate Getter ja Virge. Põldoja ja Laanpere (2020) artiklist, mis keskendus avatud õppematerjalide seisule Eestis, tegid kokkuvõtte 7 kursuslast. Nendest postitustest tooksin ma välja kolme kursuslase postitused – Katrin, Kaidi ja Maibritt. Aili jagab postituses põhjalikumalt isiklikke kogemusi ja ka võimalikke takistusi digitaalsete õppematerjalide laiemal kasutamisel.

Mitmed teie hulgast viitasid repositooriumidele kui õppematerjalide surnuaedadele või isegi krematooriumidele. Maibritt käis ühes kommentaaris muuhulgas välja mõtte digiõppevara korrastamise talgutest.

Tänan kõiki postituste ja kaasamõtlemise eest! Need, kel esimese teema postitus veel tegemata, saavad selle sobival ajal ka ära teha. Uuel nädalal tuleb uus teema.

Kasutatud allikad

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13

Kursuse ajaveebide jälgimine Netvibes abil

Kuna EduFeedris uuema serveritarkvara peal enam ajaveebide uute postituste salvestamine ei tööta, siis seadsin asenduseks üles Netvibes lehe, mis näitab viimaseid postitusi ja kommentaare teie ajaveebides. Link Netvibes keskkonda on kursuse ajaveebi külgribal linkide plokis Kursus. Hetkel on seal 33 ajaveebi aadressid, 10 üliõpilase ajaveebid on veel puudu.

Esimesel vahelehel on postituste RSS vood:
https://www.netvibes.com/hanspoldoja#Postitused

Nendel üliõpilastel, kes on selle kursuse jaoks loonud oma ajaveebis eraldi rubriigi, kuvatakse ainult selle kursuse rubriigis tehtud postitusi. Ülejäänute puhul uuendan ajaveebi aadressi EduFeedris, digioppevara.ee külgribal ja Netvibes lehel kui olete loonud selle kursuse postituste jaoks eraldi rubriigi.

Teisel vahelehel on kommentaaride RSS vood:
https://www.netvibes.com/hanspoldoja#Kommentaarid

Kommentaaride lehel näidatakse kõiki teie ajaveebides lisatud kommentaare. RSS ei võimalda ainult ühe ajaveebi rubriigi kohta kommentaaridele eraldi voogu saada.

Teised võimalused ajaveebide jälgimiseks on laadida EduFeedr osalejate lehelt alla OPML fail ajaveebide aadressidega ja kasutada enda RSS lugejat (nt Feedly) või WordPress.com lugemiskeskkonda WordPress Reader.

Lugemispäevik 1: Õpiobjektid ja repositooriumid

Sel kursusel ootame teilt kahe teema puhul ühe artikli põhjal blogipostituse koostamist. Esimeseks lugemispäeviku teemaks on õpiobjektid ja repositooriumid, mille kohta pakume valikuks välja kuus artiklit.

Esimeseks soovituseks on Saum (2007) raamatupeatükk, mis annab ülevaate õpiobjektide arengust aastatel 1992–2004 ning sel ajal toimunud tegevusest repositooriumide arenduse ja õpiobjektide standardiseerimise alal.

Teiseks soovituseks on Rodés-Paragarino et al. (2016) uuring, mis mis võtab kirjanduse analüüsi põhjal kokku aastatel 2000–2014 ilmunud artiklid digiõppevara repositoorimidest. Sel perioodil ilmunud uuringuid võib jagada kahte suurde gruppi: avatud õppematerjalidele keskenduvad uuringud ning digitaalsetele repositooriumidele keskenduvad uuringud.

Kolmas väljapakutud artikkel (Sampson & Zervas, 2013) võrdleb 14 tuntud repositooriumi funktsionaalsuseid pöörates erilist tähelepanu täiendavatele sotsiaalsetele lisafunktsionaalsustele õpiobjektide ja metaandmete haldamise kõrval. Uuringu tulemusena esitavad autorid õpiobjektide repositooriumide ja üldiste teadmushaldussüsteemide funktsionaalsuste võrdluse ning soovitavad repositooriumide arendajatel pöörata senisest suuremat tähelepanu kogukonda ja teadmushaldust toetavatele lisafunktsionaalsustele.

Neljas väljavalitud uuring Santos-Hermos et al. (2017) poolt võrdleb 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võttes fookusesse õppematerjalide taaskasutamise võimalused ja õppematerjalide hariduslikud omadused.

Kaks viimast artiklit pärinevad meie uurimisrühma poolt. Väljataga et al. (2015) artikkel keskendub traditsiooniliste õpikute ümbermõtestamisele ning pakub välja loengus tutvustatud digitaalse õppevara kaasautorluse tasemed. Põldoja ja Laanpere (2020) artikkel annab ülevaate avatud hariduse ja avatud õppematerjalide hetkeseisust Eestis ning tutvustab e-Koolikoti repositooriumi ümber kujunevat digiõppevara ökosüsteemi.

Palun proovige artiklist kokkuvõtet tehes siduda see võimaluse korral isikliku kogemuse ja seisukohtadega. Arvestage artikli lugemisele ja kokkuvõtte tegemisele kuni 6 tundi. Kursusekaaslaste postituste lugemisele ja kommenteerimisele jätame 2 tundi. Jääme teie postitusi ootama selle nädala lõpuks. Kolmas ja neljas artikkel on avalikud, teine, viies ja kuues kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu. Panin kõigi artiklite koopiad ka kursuse Google Drive kausta.

Viited:

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Esimesed tegevused

Tore oli teiega sel nädalavahetuse taas või esimest korda kohtuda. Postitan siia kõigepealt esimesed tegevused kursusel:

  1. Palun tehke oma olemasolevasse õppetöö ajaveebi selle kursuse jaoks eraldi rubriik (category) või tehke omale uus õppimisalane ajaveeb, kui see teil seni veel puudub. Uue ajaveebi loomisel soovitan WordPress.com platvormi, kuid olemasoleva ajaveebi kasutamisel sobib ka Blogger.
  2. Palun registreerige oma ajaveeb selle kursuse rubriigi aadressiga EduFeedr keskkonnas (25/43 tehtud): http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71548
  3. Palun liituge Moodle’i kursusega (23/43 tehtud): https://moodle.edu.ee/course/view.php?id=43045

Jagasin teiega Google Drive kausta, kus on pühapäevased slaidid, kontakttunni salvestus ja esimese teema lugemismaterjalid. Teen lugemismaterjalide kohta ka eraldi postituse järgmisena.

Digitaalse õppevara kursus 2023

Sel kevadel on digitaalse õppevara kursusel mitu uuendust.

Esiteks otsustasime me sel aastal vahetada vastutava õppejõu rollid. Mart Laanpere, kes oli kursuse vastutav õppejõud 2018-2022 on sel kevadel kaasõppejõu rollis ning viimase paari aasta kaasõppejõud Hans Põldoja on sel korral kursuse vastutav õppejõud. Lisaks liitub meiega ühes teemas ka meie instituudi nooremteadur ja doktorant Jörgen Ivar Sikk.

Teine muudatus puudutab kursuse õpikeskkonda. Kuna WordPress.com näitab viimasel ajal häirivalt palju reklaame, kolis kursuse ajaveeb uuele aadressile https://digioppevara.ee

Kursuse hindamine põhineb sel aastal sarnaselt sügisel toimunud õpikeskkondade kursusele digitaalsetel õpimärkidel. Õpimärkide väljaandmiseks seadsin ma kursuse üles HARNO Moodle’i serveril https://moodle.edu.ee/course/view.php?id=43045

Viimane muudatus puudutab kursuse sihtgruppi. Lisaks haridustehnoloogia ja informaatikaõpetaja õppekava magistrantidele liituvad meiega sel kevadel ka 12 kooliinformaatika mikrokraadil õppijat.

Kontakttunnid toimuvad sel kevadel täies mahus Zoomi keskkonnas. Kohtumiseni esimeses kontakttunnis pühapäeval 12.02 kell 14.15:
https://zoom.us/j/94549310612