Autor: Hans Põldoja

Kursuse kolmas teema keskendub Veeb 2.0 vahendite kasutamisele digitaalse õppevara koostamiseks. Selle korra lugemismaterjal “Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks” annab ülevaate kolme tüüpi rakendustest:

• sisuhaldusvahendid (Weebly, WordPress, …);
• interaktiivse meediasisu loomise vahendid (YouTube, SlideShare, …);
• spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks mõeldud keskkonnad (Õpiveeb, Open Author, Oppia).

Jätan teie ülesande seekord suhteliselt lahtiseks: tutvuge lugemismaterjaliga, katsetage mõnda teie jaoks uut ja huvitavat vahendit ning koostage kursusekaaslaste jaoks õpetlik ajaveebipostitus. Linkige oma postituses ka loodud sisule, kui te katsetatud vahendiga midagi valmis tegite.

Oma postituses võiksite jagada ka seniseid kogemusi. Milliseid sisuhaldusvahendeid te ise kasutate (Weebly vms)? Milliseid täiendavaid vistutuskoodi pakkuvaid keskkondi te lisaks lugemismaterjalis nimetatutele teate? Kas on mingeid olulisi vistutatava sisu tüüpe (videod, esitlused, interaktiivsed harjutused, ajateljed, jne), mis on mul üldse välja jäänud? Loomulikult võite tutvustada ka mõnda sellist õppematerjalide koostamiseks sobivat Veeb 2.0 vahendit, mida minu lugemismaterjalis mainitud pole.

Ma olen sellest teemast teadlikult välja jätnud Veeb 2.0 keskkonnad, mis on seotud nutiseadmete kasutamisega (Kahoot!, Socrative, Nearpod, …). Nendega tegeleme neljandas teemas. Nii et ärge neile seekord pikemalt keskenduge.

Teeme postitused umbes nädala jooksul (12. märtsiks), siis jääb teine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks.

Pean vabandama, et teine teema tuleb mitmepäevase hilinemisega. Selles teemas keskendume me sisupakettide koostamise vahenditele ning sisupakettide kasutamisele õpihaldussüsteemides. Lugemismaterjal annab lühiülevaate õppematerjalide koostamise vahendite tüüpidest, sisupakendamise standarditest ning tuntumatest tasuta sisupakettide koostamise vahenditest.

Selle teema ülesanne on järgmine:

1. Tutvuge lugemismaterjaliga “Sisupakettide koostamise vahendid” ja selles viidatud linkidega.
2. Valige üks SCORM sisupakettide eksportimist võimaldav autorvahend (eXe Learning, udutu, Xerte Online Toolkits) ning katsetage selle abil lihtsa õppematerjali koostamist. Esimene eeldab oma arvutile paigaldamist, teine on avalik veebiteenus ja Xerte on teie jaoks TLÜ serverile installeeritud. Püüdke kasutada koostamiseks valitud vahendi erinevaid võimalusi, mitte ainult teksti ja piltide lisamist.
3. Eksportige loodud õppematerjal SCORM sisupaketina ning importige Moodle’i kursusele Digitaalne õppevara 2017 – katsetused omanimelise sektsiooni alla.
4. Tutvuge kursusekaaslaste poolt Moodle’isse imporditud sisupakettidega.
5. Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile Moodle’is.

Tegin teile Xerte Online Toolkits kasutajakontod TLÜ serverile. Saadan need kõigile tänase päeva jooksul eraldi e-mailiga.

Alternatiivina lugemismaterjalis mainitud tasuta vahenditele võite valida materjali koostamiseks ka mõne tasulise õppematerjalide autorvahendi demoversiooni (Lectora Publisher, Articulate Storyline, Elicitus Content Publisher, Raptivity Suite, Toolbook, …). Veebipõhistest tasulistest keskkondadest võimaldab 2-nädalase tasuta demoperioodi jooksul SCORM sisupakette eksportida Easygenerator.

SCORM sisupaketi importimist Moodle’isse demonstreerib järgmine video. Siin on sisupaketi loomiseks kasutatud Xerte Online Toolkits tarkvara. Teiste menüüvalikute, aga samasuguse loogika järgi käib SCORM sisupaketi eksportimine ka teistest autorvahenditest.

[youtube=https://www.youtube.com/watch?v=EgLCGfQXpm8]

Pidage seda ülesannet tehes silmas, et kuna aega on vähe, siis on materjali sisust ja terviklikkusest olulisem vahendi erinevate võimaluste katsetamine. Kellel puudub oma varasem originaalsisu, mida õppematerjali tegemisel kasutada, võib kasutada näiteks Vikipeedia sisu või mõnda Creative Commons litsentsi alusel õppematerjali (va need litsentsid, mille nimes on muutmise keeld NoDerivatives). Õppematerjali loomise katsetamisel võite juba mõelda selle peale, mis teemal te kavatsete selle kursuse rühmatöö teha.

Kuna sel korral ülesanne nii pikalt hilines, siis palun teil teha oma postitused järgmiseks reedeks 3. märtsiks. Sisupakettide koostamise vahendeid vaatame põhjalikumalt koos järgmises kontakttunnis pühapäeval 5. märtsil.

Täna algab meie esimene kaks nädalat kestev sissejuhatav teema “Digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid”. Teie ülesanne on järgmine:

• Lugege läbi eestikeelne lugemismaterjal “Sissejuhatus digitaalsetesse õppevarasse” ja tutvuge lugemismaterjalis viidatud linkidega. Valiku repositooriume leiate ka esitlusest “Digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid“.
• Valige üks õppematerjalide repositoorium/referatoorium ning tutvuge selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega teie õpetatavas või teid huvitavas aines. Tutvustatava õppematerjalide kogu võite valida vabalt, see ei pea olema minu esitlusest.
• Koostage lugemismaterjalide ja repositooriumiga tutvumise põhjal ajaveebipostitus.
• Jälgige kursusekaaslaste ajaveebe ja osalege aruteludes.

Oma postituses võiksite läheneda sissejuhatavale teemale natuke laiemalt. Millised on teie senised kokkupuuted õpiobjektidega? Milliseid teiste poolt koostatud õppematerjale te kõige enam kasutate oma õpetamise või õppimise toetamiseks? Milliseid vahendeid kasutate veebist leitud õppematerjalide haldamiseks? Kas ja kuidas jagate leitud häid materjale kolleegidega?

Üheks oluliseks probleemiks on õpetajate valmisolek oma õppematerjalide avaldamiseks ja levitamiseks. Palju häid materjale on kasutusel ainult oma õpilastega või jagatud vaid lähemate kolleegidega. Mis takistab õpetajaid oma materjale laiemalt jagamast? Kuidas saaks õpetajaid motiveerida oma materjale avaldama?

Ootan teie postitusi pühapäevaks 12. veebruariks, siis jääb teine nädal arutelude jaoks.

Head kaasa mõtlemist!