Autor: Hans Põldoja

Lugemispäevik 2: Digitaalse õppevara kvaliteet

Kursuse teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks on valida üks artikkel digitaalse õppevara kvaliteedi teemal ning teha selle põhjal blogipostitus. Järgnevalt tutvustan lühidalt valikus olevaid lugemismaterjale.

Esimeseks materjaliks on Camilleri et al. (2014) poolt koostatud uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Tegemist on Euroopa Komisjoni ühe uurimisinstituudi poolt koostatud aruandega, mis on kirjutatud natuke laiemale sihtgrupile kui enamus teadusartikleid. Aruanne annab ülevaate avatud õppematerjalidest, nende tüüpidest, digitaalse õppevara elukaarest ning kvaliteedi tagamise võimalustest. Lõpetuseks tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide ning avatud hariduse praktikate paremaks rakendamiseks. Kuna see aruanne on teadusartiklitest pikem ja põhjalikum, siis võib lugemiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks valida ka huvipakkuva osa aruandest.

Teises uuringus esitavad Clements et al. (2015) kirjanduse analüüsi põhjal LORQAF kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks, mis sisaldab õppematerjali arendajatele mõeldud kvaliteeditagamise meetodeid, automaatseid kvaliteedikontrolli protseduure, eksperthinnangut ning kasutajatepoolset tagasisidet kvaliteedi tagamisel.

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on koostatud hulk erinevaid hindamismudeleid. Yuan ja Recker (2015) võrdlevad 14 erinevat hindamismudelit, millest osad lähevad päris detailseks (kõige mahukamas hindamismudelis on 42 kvaliteediidentifikaatorit 3 rühmas). See artikkel on heaks alguspunktiks tuntumatest hindamismudelitest ülevaate saamiseks.

Üheks tuntumaks digitaalse õppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007), mis koosneb üheksast komponendist. LORI mudel võimaldab ekspertidel mõõduka ajakuluga hinnata õppematerjali kvaliteedi erinevaid aspekte. Mudeli lihtsuse tõttu on seda kasutatud ka mitmetes magistritöödes.

Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on värske uuringuga, mis tugineb samuti varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa väljapakutud hindamismudelist on võimalik rakendada õppematerjalide kvaliteedi automaatseks hindamiseks ning autorid demonstreerivad seda SlideWiki keskkonnas.

Kui enamik hindamismudeleid on mõeldud eksperthinnangu läbiviimiseks, siis Kay ja Knaack (2008) pakuvad välja õppijatele suunatud LOES-S kvaliteedihindamise mudeli. Mitmeid meie üliõpilased, kes on lõputöö raames digitaalse õppematerjali koostanud, on materjali õppijatega testimisel seda hindamismudelit rakendanud.

Kolm viidatud materjalidest on avalikud, ülejäänud on kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu. Lisaks on artiklite koopiad kursuse Google Drive kaustas.

Viited:

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Lugemispäevik 1: Õpiobjektid ja repositooriumid

Sel kursusel ootame teilt kahe teema puhul ühe artikli põhjal blogipostituse koostamist. Esimeseks lugemispäeviku teemaks on õpiobjektid ja repositooriumid, mille kohta pakume valikuks välja neli artiklit.

Esimeseks soovituseks on Saum (2007) raamatupeatükk, mis annab hea ülevaate õpiobjektide arengust aastatel 1992–2004 ning sel ajal toimunud tegevusest repositooriumide arenduse ja õpiobjektide standardiseerimise alal.

Teiseks soovituseks on Rodés-Paragarino et al. (2016) uuring, mis mis võtab kirjanduse analüüsi põhjal kokku aastatel 2000–2014 ilmunud artiklid digiõppevara repositoorimidest. Sel perioodil ilmunud uuringuid võib jagada kahte suurde gruppi: avatud õppematerjalidele keskenduvad uuringud ning digitaalsetele repositooriumidele keskenduvad uuringud.

Kolmas väljapakutud artikkel (Sampson & Zervas, 2013) võrdleb 14 tuntud repositooriumi funktsionaalsuseid pöörates erilist tähelepanu täiendavatele sotsiaalsetele lisafunktsionaalsustele õpiobjektide ja metaandmete haldamise kõrval. Uuringu tulemusena esitavad autorid õpiobjektide repositooriumide ja üldiste teadmushaldussüsteemide funktsionaalsuste võrdluse ning soovitavad repositooriumide arendajatel pöörata senisest suuremat tähelepanu kogukonda ja teadmushaldust toetavatele lisafunktsionaalsustele.

Viimane väljavalitud uuring Santos-Hermos et al. (2017) poolt võrdleb 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võttes fookusesse õppematerjalide taaskasutamise võimalused ja õppematerjalide hariduslikud omadused.

Artiklid on kättesaadaval kursuse Google Drive kaustas.

Viited:

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Esimene ülesanne: õpilepingu koostamine

Kursuse esimeseks individuaalseks ülesandeks on enda ajaveebi ülesseadmine ja õpilepingu koostamine:

  1. Tee oma magistriõppe ajaveebis uus rubriik digitaalse õppevara kursuse postituste jaoks.
  2. Koosta kursuseprogrammi, esimese kontakttunni ja kursuse kodulehel oleva info põhjal õpileping, milles püstitad enda eesmärgid, strateegiad, ressursivajaduse ja hindamiskriteeriumid selleks kursuseks. Lisa õpileping blogipostitusena enda ajaveebi digitaalse õppevara kursuse rubriiki.
  3. Lisa oma ajaveebi digitaalse õppevara kursuse rubriigi aadress EduFeedrisse: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71546

Õpilepingutest saad täpsemalt lugeda ja varasemate näidetega tutvuda lehel “Mis on õpileping?”

Jääme teie õpilepinguid ootama järgmise nädala lõpuks (20.02.2022).

Digiõppevara 2022 alustab Zoomis

IFI7207.DT Digitaalne õppevara kursus on sel semestril kavandatud peamiselt Zoomis. Ajakava on uuendatud 2022 kuupäevade ja teemadega. Viimane kohtumine 22.05.2022 koos rühmatööde esitluste on kavandatud ülikoolis kohapeal.

Zoomi link on sama kõigil kontakttundidel:
https://zoom.us/j/94099810853

Kalendrikutse allalaadimine iCalendar (.ics) failina: https://zoom.us/meeting/tJAtfuCgrzsiH9cVZvFpCpIaTWi4MR0BC3A8/ics?icsToken=98tyKuCsrjIjEtWVuByERowIAor4XfzzmGJHgvpeqiXzJTBwcir3AtVLZp9NQPrz

Kogemused videosalvestuse ülesandest

Kuna teile jäi praktiliseks tegevuseks ühe õppevideo salvestamine, siis otsustasin ma ennast sel nädalavahetusel samasse rolli panna ning ka ühe video salvestada. Valisin sellise teema, millest oleks kasu võimalikult paljudele üliõpilastele – ligipääs teadusartiklite andmebaasidele TLÜ raamatukogu kaudu.

Otsustasin kombineerida kahte videotüüpi Hansch et al. (2015) õppevideote tüpoloogia järgi: rääkiv pea (ingl talking head) alguses ja lõpus ning ekraanisalvestus (ingl screencast). Et video võimalikult tempokas oleks, panin enne salvestust kirja täpse stenaariumi, mis sisaldas ekraanisalvestuses näidatavaid tegevusi ja räägitavat teksti. Video stsenaarium on näitena väljas Google Drives.

Järgmiseks sammuks oli salvestuse jaoks sobiva helitugevuse katsetamine. Kasutasin heli salvestamiseks reväärimikrofoni ja eraldi helisalvestajat. Lugesin katked video stsenaariumist sama salvestuse sisse ning iga lõigu järel reguleerisin helitugevust. Iga muudatuse järel ütlesin ka enne teksti lugemist selleks lõiguks pandud helitugevuse. Hiljem tõmbasin salvestatud faili arvutisse ülekuulamiseks ja sobivaima helitugevusega salvestatud lõigu leidmiseks. Hea on helisalvestuseks kasutatud seadistused üles märkida, et järgmiste videote juures saaks vajadusel vajadusel helitugevust õiges suunas muuta (märkmed iseendale: Gain HI+, helitugevus 66).

Seejärel asusin videosalvestuse juurde. Otsustasin esimeseks salvestada video alguse ja lõpu, kus ma kaamera ees räägin. Alguse ja lõpu salvestamine samal ajal tagas selle, et toas oleks võimalikult sarnane valgus. Kui ma oleks lõpu viimasena salvestanud, siis oleks väljas juba pime olnud ning toas sarnaste valgusolude saavutamine keerulisem. Salvestasin video alguse ja lõpu eraldi võtetena, mille sees lugesin rääkisin sama teksti umbes 5 korda. Hiljem valisin video jaoks kõige paremini õnnestunud versiooni.

Järgmiseks sammuks oli ekraanisalvestuse tegemine. Kõige parem oleks ekraanisalvestust teha, kui monitori ekraaniresolutsioon on 1920×1080 pikslit, see vastab täpselt Full HD video resolutsioonile. Sel juhul võib lihtsalt tervet ekraani salvestada ja see katab täpselt video ekraanisuuruse. Mul on mõnevõrra suurema ekraaniresolutsiooniga väline monitor (2560×1440), kuid õnneks on see samamoodi video jaoks sobiva 16:9 külgede suhtega.

Kasutasin ScreenFlow 6 tarkvara, kuna selle litsents on mul vanast ajast olemas (hetkel on uusim versioon ScreenFlow 9). Salvestasin järjest ühe faili sisse kuni tundus, et sain õnnestunud võtte. Kokku oli ekraanisalvestus 33 minutit pikk ning seal sees oli 2 enam-vähem õnnestunud võtet ning hulk võtteid, kus jutt segi läks. Tegelikkuses ei kasutanud ma ühtegi ScreenFlow lisavõimalust, sama salvestuse oleks saanud teha tasuta Zoomi või OBS Studio abil.

Viimaseks sammuks oli video töötlemine. Kuna ma salvestan heli kaamerast eraldi helisalvestajaga, siis lihtsamad tasuta videotöötlusprogrammid ei võimalda mul videot helisalvestusega automaatselt sünkroniseerida. Seetõttu on mul videote töötlemiseks Final Cut Pro (tasuta tarkvarast võimaldab eraldi heli ja videosalvestust sünkroniseerida DaVinci Resolve). Videotöötlus oli väga minimaalne: 3 õnnestunud klippi algusest ja lõpust parajaks lõigata ja ajateljel järjest kokku panna, lisada klippide vahele sujuvad üleminekuefektid ja klippide ülemineku juures helitugevust natuke reguleerida. Final Cut Pro pakub videote eksportimise menüüs YouTube jaoks sobivaid seadeid, nii et selle sammu juures ei ole vaja katsetada erinevate kvaliteediseadistustega. Lõpptulemus oli 5:22 pikk, mis mahub Guo et al. (2014) poolt soovitatud 6 minuti sisse.

Viimaseks sammuks oli video YouTube’i kanalile laadimine.

Mõned pisiasjad, mis ei õnnestunud:

  • Rääkiva pea ja ekraanisalvestuse vahel on natuke tunda erinev helitugevus, kuigi ma salvestasin need samade seadistustega. Võimalik, et reväärimikrofon oli erinevale kõrgusele kinnitatud vms. Ei kulutanud video töötlemisel piisavalt aega, et helitugevused täpselt samale tasemele saada.
  • Ekraanisalvestuses oleks võinud nendel kohtadel, kus brauseri aadressiribal kuvatavast aadressist räägin, aadressiriba suurendada (ScreenFlow võimaldab seda).

Kes jõuab, võib lisaks video tegemisele ka oma kogemusi jagada blogipostitusena.

Viited

Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How video production affects student engagement: an empirical study of MOOC videos. L@S ’14: Proceedings of the First ACM Conference on Learning @ Scale Conference (lk 41–50). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/2556325.2566239

Hansch, A., Hillers, L., McConachie, K., Newman, C., Schildhauer, T., & Schmidt, J. P. (2015). Video and Online Learning: Critical Reflections and Findings from the Field. HIIG Discussion Paper Series, 2. https://doi.org/10.2139/ssrn.2577882

PS. Üks viide veel videote teemaga seoses. Meie haridustehnoloogia õppekava lõpetanud Kristo, Martin ja Sille teevad Videoõps kanalit YouTube’is (vt ka Delfi ja Hooandja).

TeaEdu4CT projekti materjalid

TeaEdu4CT projekti moodulite õppematerjalid on nüüd väljas kursuse Google Drive kaustas. Grupid, kes valisid rühmatöö teemaks TeaEdu4CT projekti materjalide põhjal raalmõtlemise õppematerjalide kogumiku loomise, saavad need aluseks võtta.

Lisaks sellele on jagatud eelmise pühapäeva tunni salvestus.

Artiklid õppevideotest

Kolmanda lugemisteemana pakume välja valiku artikleid videopõhiste õppematerjalide kohta.

Esimeseks artikliks on Guo et al. (2014) uuring, kus analüüsitaks 6,9 miljoni videovaatamise andmeid edX MOOC-keskkonnas. Analüüsi tulemusena esitavad autorid soovitused kvaliteetsete õppevideote jaoks ning põhjendavad neid oma uuringu andmetega. Tegemist on haridustehnoloogia kohta väga paljutsiteeritud artikliga, hetkel on sel Google Scholari järgi juba 1568 tsiteerimist.

Teine artikkel Brame (2016) poolt annab kirjanduse analüüsi põhjal soovitused õppevideote tegemiseks. Soovitused kesknduvad kolmele osale: vaimne koormus, õppijate kaasamine ning aktiivõpe.

Hansch et al. (2015) uuring põhineb kirjanduse analüüsil, 20 kursuse videokasutuse analüüsil ning ekspertintervjuudel. Uuringu tulemusena pakuvad autorid 18 erinevast videostiilist koosneva videostiilide tüpoloogia digiõppes. Huvitavaks osaks on ka arutlused professionaalse videoproduktsiooni maksumuse üle (antud uuringus keskmiselt 4300 dollarit tund) ning soovitused mitteprofessionaalsete lahenduste kasutamiseks.

Viimane väljavalitud artikkel Palaigeorgiou et al. (2019) poolt keskendub interaktiivsele videole õppematerjalides. Artikkel annab ülevaate videos kasutatavatest interaktsioonitüüpidest, interaktiivsete videote tegemist võimaldavatest rakendustest ning interaktiivsete õppevideote disainipõhimõtetest.

Järgmise kontaktpäeva eel tulevad uue teema lugemissoovitused.

Viited:

Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How video production affects student engagement: an empirical study of MOOC videos. L@S ’14: Proceedings of the First ACM Conference on Learning @ Scale Conference (lk 41–50). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/2556325.2566239

Brame, C. J. (2016). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE-Life Sciences Education, 15(4), es6. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125

Hansch, A., Hillers, L., McConachie, K., Newman, C., Schildhauer, T., & Schmidt, J. P. (2015). Video and Online Learning: Critical Reflections and Findings from the Field. HIIG Discussion Paper Series, 2. https://doi.org/10.2139/ssrn.2577882

Palaigeorgiou, G., Papadopoulou, A., & Kazanidis, I. (2019). Interactive Video for Learning: A Review of Interaction Types, Commercial Platforms, and Design Guidelines. M. Tsitouridou, J. A. Diniz, & T. A. Mikropoulos (toim.), Technology and Innovation in Learning, Teaching and Education (lk 503–518). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-20954-4_38

Uuringud õppematerjalide kvaliteedist

Õppematerjalide kvaliteedi teemal valisime välja viis uuringut, mis sobivad lugemiseks.

Esimeseks materjaliks on Camilleri et al. (2014) poolt koostatud uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Tegemist on Euroopa Komisjoni ühe uurimisinstituudi poolt koostatud aruandega, mis on kirjutatud natuke laiemale sihtgrupile kui enamus teadusartikleid. Aruanne annab ülevaate avatud õppematerjalidest, nende tüüpidest, digitaalse õppevara elukaarest ning kvaliteedi tagamise võimalustest. Lõpetuseks tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide ning avatud hariduse praktikate paremaks rakendamiseks. Kuna see aruanne on teadusartiklitest pikem ja põhjalikum, siis võib lugemiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks valida ka huvipakkuva osa aruandest.

Teises uuringus esitavad Clements et al. (2015) kirjanduse analüüsi põhjal LORQAF kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks, mis sisaldab õppematerjali arendajatele mõeldud kvaliteeditagamise meetodeid, automaatseid kvaliteedikontrolli protseduure, eksperthinnangut ning kasutajatepoolset tagasisidet kvaliteedi tagamisel.

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on koostatud hulk erinevaid hindamismudeleid. Yuan ja Recker (2015) võrdlevad 14 erinevat hindamismudelit, millest osad lähevad päris detailseks (kõige mahukamas hindamismudelis on 42 kvaliteediidentifikaatorit 3 rühmas). See artikkel on heaks alguspunktiks tuntumatest hindamismudelitest ülevaate saamiseks.

Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on värske uuringuga, mis tugineb samuti varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa väljapakutud hindamismudelist on võimalik rakendada õppematerjalide kvaliteedi automaatseks hindamiseks ning autorid demonstreerivad seda SlideWiki keskkonnas.

Kui enamik hindamismudeleid on mõeldud eksperthinnangu läbiviimiseks, siis Kay ja Knaack (2008) pakuvad välja õppijatele suunatud LOES-S kvaliteedihindamise mudeli. Mitmeid meie üliõpilased, kes on lõputöö raames digitaalse õppematerjali koostanud, on materjali õppijatega testimisel seda hindamismudelit rakendanud.

Viited:

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5