Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks

Hans Põldoja, viimati muudetud 08.03.2016

Veeb 2.0 mõiste tuli laiemalt kasutusele aastal 2004 seoses uut tüüpi koostööle orienteeritud veebirakenduste esilekerkimisega. Aastal 2005 avaldas tuntud USA IT-visionäär Tim O’Reilly artikli “What Is Web 2.0: Design Patterns and Business Models for the Next Generation of Software“, milles sõnastas vana põlvkonna (Veeb 1.0) ja uue põlvkonna (Veeb 2.0) rakenduste erinevused. Veeb 2.0 rakendusi iseloomustab kasutajate aktiivne roll sisu loomisel, mitte ainult passiivne sisu tarbimine. Kasutajate paremaks kaasamiseks pakuvad on Veeb 2.0 rakenduste disainis palju rõhku pööratud kasutajakogemusele ning kogukonna loomisele. Veeb 2.0 rakendused on enamasti disainitud osana suuremast veebi ökosüsteemist — lisaks linkimisele toimub rakendustevaheline andmevahetus RSS voogude, vistutamise ja teiste tehnoloogiate vahendusel.

Veeb 2.0 vahendite üheks eeliseks on paindlikkus — neid on omavahel integreerides võimalik kasutada väga erinevatel otstarvetel, sealhulgas õppematerjalide loomiseks. Enamasti tähendab see seda, et õppematerjali tekstiline osa paikneb ühes sisuhaldusvahendis (näiteks Weebly, WordPress, vms) ning interaktiivsed objektid ja meediasisu on loodud ning liidestatud väliste vahendite abil (näiteks videod YouTube kaudu, esitlused SlideShare kaudu, jne). Lisaks üldistele Veeb 2.0 vahenditele on ka spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks loodud Veeb 2.0 vahendeid.

Käesolev lugemismaterjal jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas antakse ülevaade Veeb 2.0 sisuuhaldusvahenditest. Teises osas tutvustatakse keskkondi, mis võimaldavad luua vistutamist toetavat interatiivset ja meediasisu. Kolmandaks tutvustatakse mõningaid spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks loodud Veeb 2.0 rakendusi.

Veeb 2.0 sisuhaldusvahendid

Veeb 2.0 sisuhaldusvahendid võib jagada ajaveebiplatvormideks, vikiplatvormideks ning lihtsateks kodulehekülje sisuhaldussüsteemideks.

Kaks tuntumat ajaveebiplatvormi on WordPress ning Blogger. Esimene neist on avatud lähtekoodiga tarkvara, mida on võimalik kasutada tasuta WordPress.com majutusplatvormil või paigaldada oma serverile. WordPress.com tasuta paketi puhul on peamiseks piiranguks 3 GB mahupiirang meediafailidele. Aastatepikkusel kasutamisel olen ma loonud sama kasutajakontoga ligi 30 erinevat ajaveebi ning meediafailide mahust on mul kasutatud kõigest 1%. Mingeid piiranguid lehekülgede arvule ei ole. Samuti on WordPressi eeliseks võimalus eksportida oma veebilehe sisu ning paigaldada see soovi korral oma serverile (mis võimaldab kasutada paljusid WordPress lisaprogramme, mis tasuta WordPress.com pilveteenuse juures puuduvad). WordPress puuduseks on võimalusterohkusega kaasnev mõningane keerukus algajale kasutajale ning piirangud sisu vistutamisel. WordPress.com majutusteenus lubab turvalisuse kaalutlustel välist sisu vistutada ainult oEmbed tehnloogiat toetavatest keskkondadest. Märts 2016 seisuga on vistutamine lubatud 33-st oEmbed toega keskkonnast (täpsem info WordPress dokumentatsioonis Embeds lehel). Oma serverile paigaldatud WordPress puhul vistutamispiirangud puuduvad.

Näiteid WordPress baasil loodud õppematerjalidest:

Blogger on Google’i poolt arendatav tasuta ajaveebiplatvorm, mis on algajale mõnevõrra lihtsam ning toetab välise sisu vistutamist HTML koodi kaudu. Seega on võimalik vistutada ka sellist sisu, mida WordPress.com ei luba vistutada. Mõned näited Blogger baasil loodud õppematerjalidest:

Vikitarkvaradest on tuntuimaks ilmselt MediaWiki, millel põhineb Wikipedia entsüklopeedia ning kõik sellega seotud vikiprojektid. Ka MediaWiki tarkvara arenduse taga on sama organisatsioon, kes haldab Wikipediat (Wikimedia Foundation). Suurt ja usaldusväärset tasuta MediaWiki majutusteenuse pakkujat praegusel hetkel ei ole. Väiksematest pakkujatest võib välja tuua Miraheze, kes pakub tasuta ja reklaamivaba MediaWiki majutusteenust. Paraku võib selliste väikeste teenusepakkujate puhul jätkusuutlikkus küsitav olla. Eestis on võimalik haridusasutustel saada MediaWiki majutusteenus EENeti kaudu teenusepaketis Havike. Kuna MediaWiki puhul on tegemist avatud lähtekoodiga tarkvaraga, saab iga soovija selle ka oma serverile paigaldada.

Kommertsvikidest võib välja tuua kaks suuremat — PBworks ja Wikispaces. PBworks puhul võimaldab tasuta pakett kuni 15+5 kasutajat, kuni 5 vikit ning 50 MB andmemahtu. Wikispaces pakub spetsiaalset õpetajatele mõeldud tasuta teenusepaketti Wikispaces Classroom. Vikipõhiste õppematerjalide näitena võib välja tuua järgmise PBworks keskkonnas loodud õppematerjali:
All the World’s A Puzzle, Form 10 (Merike Saar ja Meeri Sild)

Põhjalikum info tasuta vikiplatvormidest on Wikipedia artiklis Comparison of wiki hosting services.

Kolmas tüüp sisuhaldusvahendeid on lihtsad sisuhaldussüsteemid kodulehekülje loomiseks. Sellistest vahenditest kõige tuntum on Weebly, mida ka Eesti õpetajad suhteliselt palju kasutavad. Weebly peamiseks eeliseks WordPress ja Blogger ees on kasutuslihtsus ja piirangute puudumine vistutamisel. Weebly tasuta konto puhul on mahupiiranguks 500 MB, loodavate lehtede arvu osas piirang puudub. Hariduskasutajatele on eraldi versioon Weebly for Education, mille tasuta pakett sisaldab 10 veebisaidi loomist ning 40 õpilase kontot. Mõned Weebly abil loodud õppematerjalid:

Teiseks tuntumaks sisuhaldussüsteemiks, mida Eesti õpetajad õppematerjalide koostamiseks kasutavad, on Google Sites. Selle platvormi eeliseks on integreeritus teiste Google’i teenustega, kuid samas ei paku see nii kaasaegseid kujundusmalle kui Weebly või WordPress. Google Sites mahupiiranguks on 100 MB ühe veebisaidi kohta. Mõned näited Google Sites abil loodud õppematerjalidest:

Weebly ja Google Sites kõrval on veel terve rida lihtsaid sisuhaldussüsteeme, mis pakuvad ka tasuta kontot (enamasti piiratud võimalustega). Põhjalikumalt võrdleb selliseid sisuhaldussüsteeme Wikipedia artikkel Comparison of free web hosting services. Järgnevalt loetleme neist tuntumad:

  • Wix (tasuta konto mahupiirang 500 MB, andmeside mahupiirang 1 GB kuus)
  • Jimdo (tasuta konto mahupiirang 500 MB)
  • Webnode (tasuta konto mahupiirang 100 MB, andmeside mahupiirang 1 GB kuus)
  • Neocities (reklaamivaba, tasuta konto mahupiirang 100 MB, andmeside mahupiirang 50 GB kuus)

Veeb 2.0 vahendid interaktiivse meediasisu loomiseks

Eelnevalt tutvustatud sisuhaldusvahendid on mõeldud eelkõige teksti, piltide, tabelite, loetelude jm staatilise sisu toimetamiseks. Lehekülgede rikastamiseks meediasisu ja interaktiivsete komponentidega tuleb kasutada väliseid teenuseid. Paljud interaktiivse meediasisu loomiseks ja jagamiseks mõeldud Veeb 2.0 keskkonnad toetavad vistutamise (ingl embedding) tehnoloogiat, mis võimaldab ühes rakenduses loodud sisu näidata teise veebilehe sees. Lihtsaks näiteks on YouTube video näitamine ajaveebipostituse või Weebly lehekülje sees. Tehniliselt tähendab vistutamine lühikese koodijupi kopeerimist sisu pakkuvast keskkonnast leheküljele, kus seda näidata soovitakse.

Järgnevalt on loetletud mõned vistutamiskoodi pakkuvad teenused tüüpide kaupa:

Videod:

Esitlused

Interaktiivsed harjutused:

Ajateljed:

Ideekaardid:

Küljendatud dokumendid:
Issuu

Heliklipid:
SoundCloud

Küsitlused:
Poll Maker

Fotoalbumid:
Flickr

Veeb 2.0 keskkonnad õppematerjalide loomiseks

Lisaks eelnevalt tutvustatud sisuhaldusvahenditele ning interaktiivse meediasisu loomise keskkondadele on ka spetsiaalseid keskkondi õppematerjalide loomiseks (siia kuuluvad muidugi ka eelnevalt nimetatud harjutuste koostamise vahendid).

Eestis on hetkel arendamisel Õpiveeb.ee keskkond, mis võimaldab luua lihtsaid tekstipõhiseid õppematerjale ja teste (valikvastused, lühivastused, arvvastused), lisada dokumente ja linke ning koondada enda ja teiste õpetajate sisu e-õpikutesse. Õpiveebi võimalustest annab ülevaate järgnev video.

[youtube=https://www.youtube.com/watch?v=YAczFG3JZOY]

Ülemaailmne avatud õppematerjalide kogu OER Commons pakub oma veebipõhist autorvahendit Open Author, mis on mõeldud eelkõige tekstipõhiste materjalide koostamiseks. Välise meediasisu vistutamist võimaldab Open Author ainult üksikutest keskkondadest (toetatud keskkondade loetelu puudub, aga YouTube ja SlideShare vistutamine töötab). Open Author üheks plussiks on LaTeX tugi, mis võimaldab sisestada matemaatilisi valemeid. Teiseks plussiks on see, et kõik loodavad materjalid on kohe avaldamise järel repositooriumis metaandmetega kirjeldatud. Tavaliste sisuhaldusvahendite kasutamise puhul jääb see viimane samm autoritel enamasti tegemata. Lühikese ülevaate Open Author võimalustest annab järgnev video.

[youtube=https://www.youtube.com/watch?v=kaFbQcvF9r4]

Oppia on veebipõhine vahend avastuslikke õppematerjalide koostamiseks. Sellisest õppematerjali läbides on õppija õppematerjaliga pidevalt dialoogis ning õppijat suunatakse materjalis edasi vastavalt tema vastustele. Järgnev näidisõppematerjal Physics from Light tutvustab lainete teemat füüsikas. Selliste interaktiivsete õppematerjalide koostamisest Oppia keskkonnas annab ülevaate järgnev video.

[youtube=https://www.youtube.com/watch?v=A9OnENhRah8]

Lisaks eelnevalt nimetatud keskkondadele on ka mitmeid viki-põhiseid keskkondi õppematerjalide loomiseks. Wikipedia kogukonnal on lisaks entsüklopeediale ka kaks spetsiaalselt õppematerjalide loomiseks ette nähtud vikiprojekti — Wikibooks (Vikiõpikud) on mõeldud õpikute koostamiseks ning Wikiversity eraldiseisvate õppematerjalide koostamiseks ja õpiprojektide (nagu kursused) läbiviimiseks. Lisaks Wikipediaga seotud projektidele on üheks avatud õppematerjalide vikikogukonnaks WikiEducator. Selle taga on samad inimesed, kes kunagi algatasid eXe Learning tarkvara arendamise.

Creative Commons License
Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks by Hans Põldoja is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia License.