Lugemispäevik 2: Digitaalse õppevara kvaliteet

Eilse kontakttunni slaidid ja salvestus on nüüd Google Drives. Samuti on esitluste lehel võimalik slaide võimalik alla laadida iCloudist.

Kursuse teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks on valida üks artikkel digitaalse õppevara kvaliteedi teemal ning teha selle põhjal blogipostitus. Järgnevalt tutvustan lühidalt valikus olevaid lugemismaterjale.

Esimeseks materjaliks on Camilleri et al. (2014) poolt koostatud uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Tegemist on Euroopa Komisjoni ühe uurimisinstituudi poolt koostatud aruandega, mis on kirjutatud natuke laiemale sihtgrupile kui enamus teadusartikleid. Aruanne annab ülevaate avatud õppematerjalidest, nende tüüpidest, digitaalse õppevara elukaarest ning kvaliteedi tagamise võimalustest. Lõpetuseks tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide ning avatud hariduse praktikate paremaks rakendamiseks. Kuna see aruanne on teadusartiklitest pikem ja põhjalikum, siis võib lugemiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks valida ka huvipakkuva osa aruandest.

Teises uuringus esitavad Clements et al. (2015) kirjanduse analüüsi põhjal LORQAF kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks, mis sisaldab õppematerjali arendajatele mõeldud kvaliteeditagamise meetodeid, automaatseid kvaliteedikontrolli protseduure, eksperthinnangut ning kasutajatepoolset tagasisidet kvaliteedi tagamisel.

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on koostatud hulk erinevaid hindamismudeleid. Yuan ja Recker (2015) võrdlevad 14 erinevat hindamismudelit, millest osad lähevad päris detailseks (kõige mahukamas hindamismudelis on 42 kvaliteediidentifikaatorit 3 rühmas). See artikkel on heaks alguspunktiks tuntumatest hindamismudelitest ülevaate saamiseks. Hindamismudelite detailsem võrdlus on välja toodud artikli lisas.

Üheks tuntumaks digitaalse õppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007), mis koosneb üheksast komponendist. LORI mudel võimaldab ekspertidel mõõduka ajakuluga hinnata õppematerjali kvaliteedi erinevaid aspekte. Mudeli lihtsuse tõttu on seda kasutatud ka mitmetes magistritöödes. LORI mudeli hindamistabel (pdf) on kättesaadav Wayback Machine kaudu.

Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on värske uuringuga, mis tugineb samuti varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa väljapakutud hindamismudelist on võimalik rakendada õppematerjalide kvaliteedi automaatseks hindamiseks ning autorid demonstreerivad seda SlideWiki keskkonnas.

Kui enamik hindamismudeleid on mõeldud eksperthinnangu läbiviimiseks, siis Kay ja Knaack (2008) pakuvad välja õppijatele suunatud LOES-S kvaliteedihindamise mudeli. Mitmeid meie üliõpilased, kes on lõputöö raames digitaalse õppematerjali koostanud, on materjali õppijatega testimisel seda hindamismudelit rakendanud.

Kolm viidatud materjalidest on avalikud, ülejäänud on kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu. Lisaks on artiklite koopiad kursuse Google Drive kaustas.

Palun arvestage see nädal lugemismaterjalidega tutvumiseks ja postituse tegemiseks ning järgmine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja kommentaariaruteludes osalemiseks.

Kasutatud allikad

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Lugemispäevik 1: Õpiobjektid ja repositooriumid

Sel kursusel ootame teilt kahe teema puhul ühe artikli põhjal blogipostituse koostamist. Esimeseks lugemispäeviku teemaks on õpiobjektid ja repositooriumid, mille kohta pakume valikuks välja kuus artiklit.

Esimeseks soovituseks on Saum (2007) raamatupeatükk, mis annab ülevaate õpiobjektide arengust aastatel 1992–2004 ning sel ajal toimunud tegevusest repositooriumide arenduse ja õpiobjektide standardiseerimise alal.

Teiseks soovituseks on Rodés-Paragarino et al. (2016) uuring, mis mis võtab kirjanduse analüüsi põhjal kokku aastatel 2000–2014 ilmunud artiklid digiõppevara repositoorimidest. Sel perioodil ilmunud uuringuid võib jagada kahte suurde gruppi: avatud õppematerjalidele keskenduvad uuringud ning digitaalsetele repositooriumidele keskenduvad uuringud.

Kolmas väljapakutud artikkel (Sampson & Zervas, 2013) võrdleb 14 tuntud repositooriumi funktsionaalsuseid pöörates erilist tähelepanu täiendavatele sotsiaalsetele lisafunktsionaalsustele õpiobjektide ja metaandmete haldamise kõrval. Uuringu tulemusena esitavad autorid õpiobjektide repositooriumide ja üldiste teadmushaldussüsteemide funktsionaalsuste võrdluse ning soovitavad repositooriumide arendajatel pöörata senisest suuremat tähelepanu kogukonda ja teadmushaldust toetavatele lisafunktsionaalsustele.

Neljas väljavalitud uuring Santos-Hermos et al. (2017) poolt võrdleb 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võttes fookusesse õppematerjalide taaskasutamise võimalused ja õppematerjalide hariduslikud omadused.

Kaks viimast artiklit pärinevad meie uurimisrühma poolt. Väljataga et al. (2015) artikkel keskendub traditsiooniliste õpikute ümbermõtestamisele ning pakub välja loengus tutvustatud digitaalse õppevara kaasautorluse tasemed. Põldoja ja Laanpere (2020) artikkel annab ülevaate avatud hariduse ja avatud õppematerjalide hetkeseisust Eestis ning tutvustab e-Koolikoti repositooriumi ümber kujunevat digiõppevara ökosüsteemi.

Palun proovige artiklist kokkuvõtet tehes siduda see võimaluse korral isikliku kogemuse ja seisukohtadega. Arvestage artikli lugemisele ja kokkuvõtte tegemisele kuni 6 tundi. Kursusekaaslaste postituste lugemisele ja kommenteerimisele jätame 2 tundi. Jääme teie postitusi ootama selle nädala lõpuks. Kolmas ja neljas artikkel on avalikud, teine, viies ja kuues kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu. Panin kõigi artiklite koopiad ka kursuse Google Drive kausta.

Viited:

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Lugemispäevik 2: Digitaalse õppevara kvaliteet

Kursuse teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks on valida üks artikkel digitaalse õppevara kvaliteedi teemal ning teha selle põhjal blogipostitus. Järgnevalt tutvustan lühidalt valikus olevaid lugemismaterjale.

Esimeseks materjaliks on Camilleri et al. (2014) poolt koostatud uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Tegemist on Euroopa Komisjoni ühe uurimisinstituudi poolt koostatud aruandega, mis on kirjutatud natuke laiemale sihtgrupile kui enamus teadusartikleid. Aruanne annab ülevaate avatud õppematerjalidest, nende tüüpidest, digitaalse õppevara elukaarest ning kvaliteedi tagamise võimalustest. Lõpetuseks tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide ning avatud hariduse praktikate paremaks rakendamiseks. Kuna see aruanne on teadusartiklitest pikem ja põhjalikum, siis võib lugemiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks valida ka huvipakkuva osa aruandest.

Teises uuringus esitavad Clements et al. (2015) kirjanduse analüüsi põhjal LORQAF kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks, mis sisaldab õppematerjali arendajatele mõeldud kvaliteeditagamise meetodeid, automaatseid kvaliteedikontrolli protseduure, eksperthinnangut ning kasutajatepoolset tagasisidet kvaliteedi tagamisel.

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on koostatud hulk erinevaid hindamismudeleid. Yuan ja Recker (2015) võrdlevad 14 erinevat hindamismudelit, millest osad lähevad päris detailseks (kõige mahukamas hindamismudelis on 42 kvaliteediidentifikaatorit 3 rühmas). See artikkel on heaks alguspunktiks tuntumatest hindamismudelitest ülevaate saamiseks.

Üheks tuntumaks digitaalse õppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007), mis koosneb üheksast komponendist. LORI mudel võimaldab ekspertidel mõõduka ajakuluga hinnata õppematerjali kvaliteedi erinevaid aspekte. Mudeli lihtsuse tõttu on seda kasutatud ka mitmetes magistritöödes.

Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on värske uuringuga, mis tugineb samuti varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa väljapakutud hindamismudelist on võimalik rakendada õppematerjalide kvaliteedi automaatseks hindamiseks ning autorid demonstreerivad seda SlideWiki keskkonnas.

Kui enamik hindamismudeleid on mõeldud eksperthinnangu läbiviimiseks, siis Kay ja Knaack (2008) pakuvad välja õppijatele suunatud LOES-S kvaliteedihindamise mudeli. Mitmeid meie üliõpilased, kes on lõputöö raames digitaalse õppematerjali koostanud, on materjali õppijatega testimisel seda hindamismudelit rakendanud.

Kolm viidatud materjalidest on avalikud, ülejäänud on kättesaadavad TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu. Lisaks on artiklite koopiad kursuse Google Drive kaustas.

Viited:

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Lugemispäevik 1: Õpiobjektid ja repositooriumid

Sel kursusel ootame teilt kahe teema puhul ühe artikli põhjal blogipostituse koostamist. Esimeseks lugemispäeviku teemaks on õpiobjektid ja repositooriumid, mille kohta pakume valikuks välja neli artiklit.

Esimeseks soovituseks on Saum (2007) raamatupeatükk, mis annab hea ülevaate õpiobjektide arengust aastatel 1992–2004 ning sel ajal toimunud tegevusest repositooriumide arenduse ja õpiobjektide standardiseerimise alal.

Teiseks soovituseks on Rodés-Paragarino et al. (2016) uuring, mis mis võtab kirjanduse analüüsi põhjal kokku aastatel 2000–2014 ilmunud artiklid digiõppevara repositoorimidest. Sel perioodil ilmunud uuringuid võib jagada kahte suurde gruppi: avatud õppematerjalidele keskenduvad uuringud ning digitaalsetele repositooriumidele keskenduvad uuringud.

Kolmas väljapakutud artikkel (Sampson & Zervas, 2013) võrdleb 14 tuntud repositooriumi funktsionaalsuseid pöörates erilist tähelepanu täiendavatele sotsiaalsetele lisafunktsionaalsustele õpiobjektide ja metaandmete haldamise kõrval. Uuringu tulemusena esitavad autorid õpiobjektide repositooriumide ja üldiste teadmushaldussüsteemide funktsionaalsuste võrdluse ning soovitavad repositooriumide arendajatel pöörata senisest suuremat tähelepanu kogukonda ja teadmushaldust toetavatele lisafunktsionaalsustele.

Viimane väljavalitud uuring Santos-Hermos et al. (2017) poolt võrdleb 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võttes fookusesse õppematerjalide taaskasutamise võimalused ja õppematerjalide hariduslikud omadused.

Artiklid on kättesaadaval kursuse Google Drive kaustas.

Viited:

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Esimene ülesanne: õpilepingu koostamine

Kursuse esimeseks individuaalseks ülesandeks on enda ajaveebi ülesseadmine ja õpilepingu koostamine:

  1. Tee oma magistriõppe ajaveebis uus rubriik digitaalse õppevara kursuse postituste jaoks.
  2. Koosta kursuseprogrammi, esimese kontakttunni ja kursuse kodulehel oleva info põhjal õpileping, milles püstitad enda eesmärgid, strateegiad, ressursivajaduse ja hindamiskriteeriumid selleks kursuseks. Lisa õpileping blogipostitusena enda ajaveebi digitaalse õppevara kursuse rubriiki.
  3. Lisa oma ajaveebi digitaalse õppevara kursuse rubriigi aadress EduFeedrisse: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71546

Õpilepingutest saad täpsemalt lugeda ja varasemate näidetega tutvuda lehel “Mis on õpileping?

Jääme teie õpilepinguid ootama järgmise nädala lõpuks (20.02.2022).

Esimene ülesanne: õpilepingu koostamine

Kursuse esimeseks individuaalseks ülesandeks on enda ajaveebi ülesseadmine ja õpilepingu koostamine:

  1. Tee oma magistriõppe ajaveebis uus rubriik digitaalse õppevara kursuse postituste jaoks.
  2. Koosta kursuseprogrammi, esimese kontakttunni ja kursuse kodulehel oleva info põhjal õpileping, milles püstitad enda eesmärgid, strateegiad, ressursivajaduse ja hindamiskriteeriumid selleks kursuseks. Lisa õpileping blogipostitusena enda ajaveebi digitaalse õppevara kursuse rubriiki.
  3. Lisa oma ajaveebi digitaalse õppevara kursuse rubriigi aadress EduFeedrisse: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71544

Palun mõelge oma õpilepingus teema ja eesmärkide osa juures ka seda, milline kooliinformaatika/MATIK teema teid õppematerjalide rühmatööd silmas pidades täpsemalt huvitaks. Selle abil saame aidata teil teemad leida ja rühmad moodustada.

Õpilepingutest saad täpsemalt lugeda ja varasemate näidetega tutvuda lehel “Mis on õpileping?”.

Juhul kui teil veel ei ole enda magistriõppe ajaveebi, siis soovitan selle loomiseks WordPress.com platvormi. Abimaterjalina soovitan mõned aastad vana WordPressi videojuhendit. Probleemide ja küsimuste korral võtke minuga ühendust (hans.poldoja@tlu.ee).

Ootame teie õpilepinguid esimese nädala lõpuks 07.02.2021.

Viies ülesanne

Viimaseks kodutööks saate valida ühe kahest variandist:

  1. Vähemalt 4 allikal põhinev erialakirjanduse analüüs (referaat) digiõppevara teemal (maht 2-5 lk). Minu nõuded referaadile on leebemad kui Hansul mullu, aga soovitan siiski inspiratsiooniks vaadata Hansu juhist möödunud aastast.
  2. DigiÕppeVaramu projekti piloteerimisega seotud ühe gümnaasiumi ainetunni vaatlus ja dokumenteerimine Observata rakenduse abil, tunnis kasutatud digiõppevara kvaliteedi hindamine HITSA kvaliteediraamistiku abil.

 

Kirjanduse analüüsi võimalikud teemad:

  • Õpisüsteemide koosvõime LTI abil
  • Sisupakendamine: eKoolikott vs. SCORM
  • E-testide arengutrendid: automaatne ülesannete genereerimine (AIG), lahenduskäigu dokumenteerimine jne
  • Õppevideode tulemuslikkuse hindamine
  • MÕK ja digiõppevara: õppija digiõppevara loojana
  • Õppevara interaktiivsus ja selle mõõtmine uuringutes
  • Digiõppevara eripärad mängupõhises õppes
  • Õppevara töökoha-koolituses
  • Õppevara värkvõrgu/liitreaalsuse/robootika/3D-modelleerimise õpetamiseks
  • Teie enda sõnastatud teema (peab olema seotud digiõppevaraga)

DigiÕppeVaramu projektis vaadeldavate tundide ajad, kohad ja õpetajad on nüüd avalikustatud SELLES TABELIS – siin saate endale sobiva tunnivaatluse broneerida (õpetajate poolt on aegade pakkumine veninud, sotsiaalainete omad veel lisanduvad enne laupäeva).  Tunnivaatlusi saab läbi viia juuni esimese nädala lõpuni. Laupäeval, 12.mail on meil viimane kontaktpäev, siis teen teile lühikese hands-on koolituse Observata kasutamise ja õppevara hindamismetoodika kohta Digiõppevaramu projektis.

Neljas ülesanne

Koostage individuaalselt üks nutiseadmel kasutamiseks kohandatud Veeb 2.0 põhine terviklik õppematerjal , millesse on poogitud vähemalt kolme eri veebiteenuse abil loodud interaktiivsed harjutused ja digi-koostöö või probleemilahenduse ülesanded.
Õppematerjal peaks toetuma muutunud õpikäsitusele (loov, koostöine, enesejuhitav õppimine) ja olema kasutatav VOSK abil ning lähtuma HITSA digiõppevara kvaliteedijuhistest.
Avaldage see õppematerjal kas oma blogis eraldi lehena või mõnel muul Veeb 2.0 platvormil (Wix, Weebly vms.) ja kirjeldage selle õppematerjali metaandmed EstCORE abil (kas eKoolikotis või mõnes muus LOM-ühilduvas repositooriumis).

Kolmas ülesanne

Koostage TAO abil endavalitud valdkonnas õpitulemuste hindamise test (eristav test), milles esineb vähemalt kolme eri tüüpi testiküsimusi (item). Andke test sooritamiseks kasutajate grupile Katsetajad, määrake testi sooritamise tähtajaks terve mai- ja juunikuu.

TAOsse saate sisse aadressil http://web.htk.tlu.ee/tao3/tao kasutajanimega, mis on teie eesnimi (suure algustähega) ja salasõnaga Sala12kala (muutke see kohe pärast esimest sisselogimist). Kui tekib probleeme sisselogimisel, andke teada meili teel.

TAO juhend: https://userguide.taotesting.com/3.1/

Alternatiivina võite koostada selle testi ka mõne teise QTI-ühilduva testide autorvahendi abil, nt. Moodle või EIS – ka sel juhul tuleks mulle saata testi sooritamiseks vajalikud andmed.

Seejärel reflekteerige oma blogis testikoostamise kogemust – kuidas kulges, mida sellest õppisite, kuidas saaksite seda oskust kasutada oma töös (ehk siis Helen Barrett’i küsimused: What? So what? ja Now what?)

 

Teine ülesanne: digiõppevara autorvahendid

Pean vabandama, et teine teema tuleb mitmepäevase hilinemisega. Selles teemas keskendume me digiõppevara autorvahenditele ning sisupakettide kasutamisele õpihaldussüsteemides. Lugemismaterjal annab lühiülevaate õppematerjalide koostamise vahendite tüüpidest, sisupakendamise standarditest ning tuntumatest tasuta sisupakettide koostamise vahenditest.

Selle teema ülesanne on järgmine:

  1. Tutvuge lugemismaterjaliga “Digiõppevara autorvahendid” ja selles viidatud autorvahenditega.
  2. Looge endale kasutajakonto DigiTalgute portaali (see on loodud vabavaraliste Drupal + H5P baasil) ja koostage ühe gümnaasiumi õppekavast valitud õpiväljundi jaoks interaktiivne õpiobjekt. See õpiobjekt peaks sisaldama nii põhimõistete definitsioone, selgitavaid tekste, näiteid (video, foto, jooniste kujul) kui ka automaatset tagasisidet pakkuvaid interaktiivseid enesekontrolli-harjutusi.
  3. Importige loodud õppematerjal Moodle’i kursusele.
  4. Tutvuge kursusekaaslaste poolt Moodle’isse imporditud sisupakettidega.
  5. Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile Moodle’is.

Pidage seda ülesannet tehes silmas, et kuna aega on vähe, siis on materjali sisust ja terviklikkusest olulisem vahendi erinevate võimaluste katsetamine. Kellel puudub oma varasem originaalsisu, mida õppematerjali tegemisel kasutada, võib kasutada näiteks Vikipeedia sisu või mõnda Creative Commons litsentsi alusel õppematerjali (va need litsentsid, mille nimes on muutmise keeld NoDerivatives). Õppematerjali loomise katsetamisel võite juba mõelda selle peale, mis teemal te kavatsete selle kursuse rühmatöö teha.

Kuna sel korral ülesanne nii pikalt hilines, siis “pehme tähtaeg” oma postituse tegemiseks on 29.03. Sisupakettide koostamise vahendeid vaatame põhjalikumalt koos järgmises kontakttunnis.