Artiklid õppevideotest

Kolmanda lugemisteemana pakume välja valiku artikleid videopõhiste õppematerjalide kohta.

Esimeseks artikliks on Guo et al. (2014) uuring, kus analüüsitaks 6,9 miljoni videovaatamise andmeid edX MOOC-keskkonnas. Analüüsi tulemusena esitavad autorid soovitused kvaliteetsete õppevideote jaoks ning põhjendavad neid oma uuringu andmetega. Tegemist on haridustehnoloogia kohta väga paljutsiteeritud artikliga, hetkel on sel Google Scholari järgi juba 1568 tsiteerimist.

Teine artikkel Brame (2016) poolt annab kirjanduse analüüsi põhjal soovitused õppevideote tegemiseks. Soovitused kesknduvad kolmele osale: vaimne koormus, õppijate kaasamine ning aktiivõpe.

Hansch et al. (2015) uuring põhineb kirjanduse analüüsil, 20 kursuse videokasutuse analüüsil ning ekspertintervjuudel. Uuringu tulemusena pakuvad autorid 18 erinevast videostiilist koosneva videostiilide tüpoloogia digiõppes. Huvitavaks osaks on ka arutlused professionaalse videoproduktsiooni maksumuse üle (antud uuringus keskmiselt 4300 dollarit tund) ning soovitused mitteprofessionaalsete lahenduste kasutamiseks.

Viimane väljavalitud artikkel Palaigeorgiou et al. (2019) poolt keskendub interaktiivsele videole õppematerjalides. Artikkel annab ülevaate videos kasutatavatest interaktsioonitüüpidest, interaktiivsete videote tegemist võimaldavatest rakendustest ning interaktiivsete õppevideote disainipõhimõtetest.

Järgmise kontaktpäeva eel tulevad uue teema lugemissoovitused.

Viited:

Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How video production affects student engagement: an empirical study of MOOC videos. L@S ’14: Proceedings of the First ACM Conference on Learning @ Scale Conference (lk 41–50). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/2556325.2566239

Brame, C. J. (2016). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE-Life Sciences Education, 15(4), es6. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125

Hansch, A., Hillers, L., McConachie, K., Newman, C., Schildhauer, T., & Schmidt, J. P. (2015). Video and Online Learning: Critical Reflections and Findings from the Field. HIIG Discussion Paper Series, 2. https://doi.org/10.2139/ssrn.2577882

Palaigeorgiou, G., Papadopoulou, A., & Kazanidis, I. (2019). Interactive Video for Learning: A Review of Interaction Types, Commercial Platforms, and Design Guidelines. M. Tsitouridou, J. A. Diniz, & T. A. Mikropoulos (toim.), Technology and Innovation in Learning, Teaching and Education (lk 503–518). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-20954-4_38

Uuringud õppematerjalide kvaliteedist

Õppematerjalide kvaliteedi teemal valisime välja viis uuringut, mis sobivad lugemiseks.

Esimeseks materjaliks on Camilleri et al. (2014) poolt koostatud uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Tegemist on Euroopa Komisjoni ühe uurimisinstituudi poolt koostatud aruandega, mis on kirjutatud natuke laiemale sihtgrupile kui enamus teadusartikleid. Aruanne annab ülevaate avatud õppematerjalidest, nende tüüpidest, digitaalse õppevara elukaarest ning kvaliteedi tagamise võimalustest. Lõpetuseks tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide ning avatud hariduse praktikate paremaks rakendamiseks. Kuna see aruanne on teadusartiklitest pikem ja põhjalikum, siis võib lugemiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks valida ka huvipakkuva osa aruandest.

Teises uuringus esitavad Clements et al. (2015) kirjanduse analüüsi põhjal LORQAF kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks, mis sisaldab õppematerjali arendajatele mõeldud kvaliteeditagamise meetodeid, automaatseid kvaliteedikontrolli protseduure, eksperthinnangut ning kasutajatepoolset tagasisidet kvaliteedi tagamisel.

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on koostatud hulk erinevaid hindamismudeleid. Yuan ja Recker (2015) võrdlevad 14 erinevat hindamismudelit, millest osad lähevad päris detailseks (kõige mahukamas hindamismudelis on 42 kvaliteediidentifikaatorit 3 rühmas). See artikkel on heaks alguspunktiks tuntumatest hindamismudelitest ülevaate saamiseks.

Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on värske uuringuga, mis tugineb samuti varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa väljapakutud hindamismudelist on võimalik rakendada õppematerjalide kvaliteedi automaatseks hindamiseks ning autorid demonstreerivad seda SlideWiki keskkonnas.

Kui enamik hindamismudeleid on mõeldud eksperthinnangu läbiviimiseks, siis Kay ja Knaack (2008) pakuvad välja õppijatele suunatud LOES-S kvaliteedihindamise mudeli. Mitmeid meie üliõpilased, kes on lõputöö raames digitaalse õppematerjali koostanud, on materjali õppijatega testimisel seda hindamismudelit rakendanud.

Viited:

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Artiklid õpiobjektidest ja repositooriumidest

Üheks kursuse ülesandeks on lugemispäeviku kirjutamine kolme loetud teadusartikli kohta. Ma lubasin postitada lühikese tutvustuse iga väljapakutud artikli kohta, aga pole veel jõudnud. Nägin, et Merlin on juba esimese artikli kohta kokkuvõtte kirjutanud. Siit tuleb minu poolt esimese teema artiklite tutvustus.

Õpiobjektide ja repositooriumide kohta pakkusime välja neli artiklit. Iga teema puhul olen proovinud panna pakutud artiklid sisuliselt loogilisse järjekorda.

Esimeseks soovituseks on Saum (2007) raamatupeatükk, mis annab hea ülevaate õpiobjektide arengust aastatel 1992–2004 ning sel ajal toimunud tegevusest repositooriumide arenduse ja õpiobjektide standardiseerimise alal.

Teiseks soovituseks on Rodés-Paragarino et al. (2016) uuring, mis mis võtab kirjanduse analüüsi põhjal kokku aastatel 2000–2014 ilmunud artiklid digiõppevara repositoorimidest. Sel perioodil ilmunud uuringuid võib jagada kahte suurde gruppi: avatud õppematerjalidele keskenduvad uuringud ning digitaalsetele repositooriumidele keskenduvad uuringud. 

Kolmas väljapakutud artikkel (Sampson & Zervas, 2013) võrdleb 14 tuntud repositooriumi funktsionaalsuseid pöörates erilist tähelepanu täiendavatele sotsiaalsetele lisafunktsionaalsustele õpiobjektide ja metaandmete haldamise kõrval. Uuringu tulemusena esitavad autorid õpiobjektide repositooriumide ja üldiste teadmushaldussüsteemide funktsionaalsuste võrdluse ning soovitavad repositooriumide arendajatel pöörata senisest suuremat tähelepanu kogukonda ja teadmushaldust toetavatele lisafunktsionaalsustele.

Viimane väljavalitud uuring Santos-Hermos et al. (2017) poolt võrdleb 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võttes fookusesse õppematerjalide taaskasutamise võimalused ja õppematerjalide hariduslikud omadused.

Juhul kui te valite lugemiseks midagi selle teema artiklitest, siis võite EduFeedri jaoks panna oma postituse sisse ka lingi sellele postitusele.

Viited:

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063