Kuu: aprill 2024

Teine lugemispäeviku teema keskendus digitaalse õppevara kvaliteedile ning teile oli valikuks pakutud seitse lugemismaterjali. Praeguseks on oma postituse teinud 16 üliõpilast, kellest 9 said kuldse õpimärgi.

Selle korra artiklitest oli teie jaoks kõige huvipakkuvam Kay ja Knaack (2008), mis keskendus õppijate vaatele õppematerjali kvaliteedi hindamisel. Väga põhjaliku kokkuvõtte sellest artiklist tegid Helen ja Anette, arutelu tekkis ka Heili ja Juho postituste all. Minu enda jaoks on selle artikli suurim väärtus tegelikult lisas B olev õpilastele mõeldud digiõppevara hindamisküsimustik ise. Teie kokkuvõtted keskendusid ehk liiga palju kirjeldatud uuringu metoodikale ja nii jäi artikli praktiline väärtus fookusest välja.

Mitmed artiklid keskendusid ekspertidele mõeldud hindamismudelitele. Populaarseks valikuks oli ka Elias et al. (2020) artikkel avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamismudeli kohta. Selle kohta egid kokkuvõtte näiteks Mihkel ja Ketter. Üheks magistritöödes kõige sagedamini kasutatud digiõppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Leacock & Nesbit, 2007). Selle kohta soovitan ma lugeda Kati ja Triinu kokkuvõtet. Kõige värskem digiõppevara kvaliteedimudel oli välja pakutud Zawacki-Richter et al. (2022) poolt. Sellest artiklist kirjutas oma postituses Monika.

Clements et al. (2015) artikkel ei pakkunud ühte konkreetset hindamismudelit, vaid üldisema kvaliteedi tagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks. Sellest artiklist tegi hea kokkuvõtte Katrin.

Samuti andis laiema vaate digiõppevara kvaliteedist Camilleri et al. (2014) uuring. Huvipakkuvaid osasid sellest tutvustab oma postituses Heivi. Samast uuringust kirjutas ka Polina, tema postituse juures meeldis mulle väga open educational practices kohta eestikeelse mõiste “avatud haridustavad” kasutamine. Ma olen seni kasutanud ingliskeelset otsetõlget “avatud hariduse praktikad”, aga “haridustavad” kõlab palju ilusamini. Hakkan seda tulevikus kasutama!

Hea meel oli selle üle, et selle teema juures toimusid ka kommentaariarutelud. Kõige aktiivsemad olid nende juures Ketter ja Juho.

Mõne postituse juures hakkas sel korral silma, et olete väga püüdlikult üritanud tervest artiklist kokkuvõtet teha, kuid sellisel juhul jääb kõige olulisem fookusest välja. Sageli on minu viidatud artiklites kõige olulisemaks osaks mingi joonis, tabel vms ning metoodika, kuidas selleni jõuti, ei ole nii oluline. Samuti ärge unustage oma seisukohti kokkuvõtte juurde lisamast.

Mitte keegi ei valinud lugemiseks Yuan ja Recker (2015) artiklit, mis võrdleb 14 erinevat digiõppevara hindamismudelit. Soovitan selle artikli valimist kaaluda mõnel nendest kursuslastest, kel selle teema postitus veel tegemata.

Kasutatud allikad

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Zawacki-Richter, O., Müskens, W., & Marín, V. I. (2022). Quality Assurance of Open Educational Resources. O. Zawacki-Richter, & I. Jung (toim.), Handbook of Open, Distance and Digital Education. Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-19-0351-9_43-1

Ma olen teile veel võlgu kokkuvõtte esimese lugemisteema “Õpiobjektid ja repositooriumid” postitustest. Õpimärgid selle teema eest said märtsis välja saadetud 24 kursuslasele, kellest 11 said kuldse õpimärgi. Selle teema valikus oli välja pakutud kuus artiklit, millest kõik leidsid lugejaid.

Kõige rohkem valisite te lugemiseks meie haridustehnoloogia keskuse inimeste artikleid. Väljataga et al. (2015) artiklist digiõpikute kaasautorluse tasemete kohta tegid hea kokkuvõtted Karmen, Juho ja Kati. Olga pakkus sellest artiklist inspireerituna välja ühe õpistsenaariumi 8. klassi loovtöö aluste kursusele. Põldoja ja Laanpere (2020) artiklist avatud õppematerjalidest ja repositooriumidest Eestis tegid head kokkuvõtted Pamela, Triin, Anette ja Dagne.

Esimeses teemas välja pakutud välisautorite artiklid keskendusid eelkõige digiõppevara repositooriumidele. Rodés-Paragarino et al. (2016) kirjanduse analüüsist tegi põhjaliku ülevaate Helen. Samuti kirjutas sellest artiklist Heili, kes muuhulgas viitas oma postituses e-õppe terminikogule. Katrin tegi põhjaliku postituse õpiobjekti tunnustest ja repositooriumide funktsionaalsustest, milles muuhulgas tugines Sampson ja Zervas (2013) artiklile. Santos-Hermos et al. (2017) artiklit 110 avatud õppematerjalide repositooriumi võrdlusest valisite te lugemiseks vähem, sellest tegi kokkuvõtte näiteks Kaja. Ajaloolise ülevaate õpiobjektide, repositooriumide ja nendega seotud tehnoloogiate arengust andis Saum (2007), mille valis lugemiseks Heivi.

Julgustan neid, kes veel ei ole jõudnud esimese teema postitust teha, selle ära tegema.

Kasutatud allikad

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning: an International Journal, 5(2), 117–136. https://doi.org/10.34105/j.kmel.2013.05.009

Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015). Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors. F. W. B. Li, R. Klamma, M. Laanpere, J. Zhang, B. F. Manjón, & R. W. H. Lau (toim.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2015 (lk 143–151). https://doi.org/10.1007/978-3-319-25515-6_13