Teen lühikese kokkuvõtte eelmise kontakttunni eel läbi vaadatud õppematerjalide kvaliteedi teema postitustest. Kokku oli läbivaatamise ajaks postituse teinud 29 kursuslast. Selles teemas oli teil võimalik valida viie teadusartikli ning ühe põhjalikuma uuringuaruande vahel.
Esimeseks artikliks oli Clements et al. (2015), mis pakkus välja kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks. Selle artikli kohta tegid põhjalikud kokkuvõtted näiteks Kirsti ja Vahur. Alice viitas oma kokkuvõttes muuhulgas HARNO poolt kokku pandud ÕPIRAAM raamistikule, mis käsitleb õpiprotsessi kvaliteeti laiemalt.
Yuan ja Recker (2015) võrdlevad erinevaid digitaalse õppevara hindamismudeleid. Nende artiklist ülevaate saamiseks soovitan vaadata Liisa ja Katrini kokkuvõtteid. Konkreetseid hindamismudeleid käsitlesid kolm artiklit. Kõige tuntum on LORI mudel (Leacock & Nesbit, 2007), mille kohta tegid põhjaliku tutvustuse näiteks Daily, Tiina ja Maret. LORI mudelist detailsem on Elias et al. (2020) hindamismudel avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Seda tutvustab hästi Getteri postitus. Ekspertide hinnangu kõrval on vähemalt sama oluline ka õppijate tagasiside õppematerjalile. Selleks sobiva LOES-S hindamismudeli pakuvad välja Kay ja Knaack (2008). Nende artikkel keskendub eelkõige mudeli väljatöötamisele ning sellest annab ülevaate Kaidi. Annely kirjutab oma postituses laiemalt selle artikliga seoses tekkinud mõtetest.
Artiklitest põhjalikum lugemine oli Camilleri et al. (2014) uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Selle aruande erinevaid teemasid käsitlesid enda postitustes Emma Loore, Tanel ja Janar.
Kahe esimese ülesandega on kursuse teoreetilised teemad läbi ning järgmised tegevused on praktilist laadi. Kontrollin mingil hetkel uuesti nende ajaveebe, kel läbivaatamise hetkel oli postitus tegemata ja saadan siis uued õpimärgid välja.
Kasutatud allikad
Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171
Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026
Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36
Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5
Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2
Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389
