Neljas ülesanne: Õppevideo salvestamine

Salvestage individuaalse ülesandena üks õppevideo enda rühmatöö projekti jaoks ning lisage sellele H5P abil interaktiivne küsimus.

Ootused õppevideole:

  • video kestus ca 3 minutit
  • video põhineb videosalvestusel või ekraanisalvestusel
  • video on salvestatud koos heliga
  • video on avaldatud YouTube keskkonnas (sobib unlisted staatus)
  • videole on lisatud vähemalt 1 interaktiivne küsimus

Video salvestamiseks soovitame kasutada vastavalt võimalustele nutitelefoni või tahvelarvutit, veebikaamerat, foto- või videokaamerat.

Ekraanisalvestuseks soovitame kasutada järgmiseid tasuta rakendusi:

OBS Studio kasutusjuhend How to use OBS for Screen Recording or Streaming – Beginner Tutorial (olulisem osa 4:31-10:35).

Videotöötluseks soovitame kasutada järgmiseid rakendusi:

Kõigi nende videotöötlustarkvarade kohta on YouTubes suur hulk õpetusvideosid.

Video üleslaadimisel saab abi YouTube’i abimaterjalidest. Video võib jätta unlisted staatusesse, sel juhul ei tule see teie profiililt ja otsingust välja ning on vaadatav ainult täpset aadressi teades.

Interaktiivsete elementide lisamiseks videosse palume kasutada H5P autorvahendit e-Koolikoti sisuloome platvormil. Täpsemat abi saab H5P interaktiivse video juhendist.

Palun tehke oma video kohta järgmise nädala lõpuks (30.04.2023) lühike blogipostitus, kuhu lingite avaldatud video.

Kolmas ülesanne: H5P õppematerjali koostamine

Kolmandaks ülesandeks on H5P õppematerjali koostamine teie poolt valitud digiõppevara projekti teemal. Suurem osa teist valis Mardi poolt pakutud teema, milleks oli digipädevuse tasanduskursus 10. klassi õpilastele. Kontakttunnist puudunud kursuslased saavad võimalike tutvuda teemadega teemade valiku tabelis. Eelmise kontakttunni salvestus on lingitud salvestuste lehele.

H5P mallidest soovitame valida õppematerjali tüübiks kas Course Presentation või Interactive Book. Materjali sisu mõelge läbi koos rühmakaaslastega, et teie poolt koostatud H5P materjalid moodustaksid hiljem e-Koolikoti kogumikus ühtse terviku. Soovituslik ajakava digiõppevara projekti jaoks on ülesannete lehel. Õppematerjali mahu osas meil täpseid nõudeid ei ole, kuid soovitame silmas pidada seda, et selle ülesande jaoks on kavandatud kuni 12 tundi tööd.

Ootame teie H5P õppematerjale selle nädala lõpuks. Palun tehke koostatud materjali kohta lühike blogipostitus ning lisage sinna materjali link e-Koolikoti sisuloomes.

Õppematerjalide kvaliteedi teema kokkuvõte

Teen lühikese kokkuvõtte eelmise kontakttunni eel läbi vaadatud õppematerjalide kvaliteedi teema postitustest. Kokku oli läbivaatamise ajaks postituse teinud 29 kursuslast. Selles teemas oli teil võimalik valida viie teadusartikli ning ühe põhjalikuma uuringuaruande vahel.

Esimeseks artikliks oli Clements et al. (2015), mis pakkus välja kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks. Selle artikli kohta tegid põhjalikud kokkuvõtted näiteks Kirsti ja Vahur. Alice viitas oma kokkuvõttes muuhulgas HARNO poolt kokku pandud ÕPIRAAM raamistikule, mis käsitleb õpiprotsessi kvaliteeti laiemalt.

Yuan ja Recker (2015) võrdlevad erinevaid digitaalse õppevara hindamismudeleid. Nende artiklist ülevaate saamiseks soovitan vaadata Liisa ja Katrini kokkuvõtteid. Konkreetseid hindamismudeleid käsitlesid kolm artiklit. Kõige tuntum on LORI mudel (Leacock & Nesbit, 2007), mille kohta tegid põhjaliku tutvustuse näiteks Daily, Tiina ja Maret. LORI mudelist detailsem on Elias et al. (2020) hindamismudel avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Seda tutvustab hästi Getteri postitus. Ekspertide hinnangu kõrval on vähemalt sama oluline ka õppijate tagasiside õppematerjalile. Selleks sobiva LOES-S hindamismudeli pakuvad välja Kay ja Knaack (2008). Nende artikkel keskendub eelkõige mudeli väljatöötamisele ning sellest annab ülevaate Kaidi. Annely kirjutab oma postituses laiemalt selle artikliga seoses tekkinud mõtetest.

Artiklitest põhjalikum lugemine oli Camilleri et al. (2014) uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Selle aruande erinevaid teemasid käsitlesid enda postitustes Emma Loore, Tanel ja Janar.

Kahe esimese ülesandega on kursuse teoreetilised teemad läbi ning järgmised tegevused on praktilist laadi. Kontrollin mingil hetkel uuesti nende ajaveebe, kel läbivaatamise hetkel oli postitus tegemata ja saadan siis uued õpimärgid välja.

Kasutatud allikad

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389